ELis tegutsevate väiksemate (majanduslikus mõttes) ettevõtete tegevus on enamasti mitmekesine, sisaldades näiteks segakultuuride kasvatamist või kariloomade pidamist või mõlemat korraga. Mitmekesised tootmissüsteemid on osa meie kultuuripärandist ja seetõttu on keeruline täpselt defineerida, milline on keskmise suurusega piima-, veise või kodulinnutootmine.

Ettevaatlikult peaks suhtuma ettevõtte suuruse, rahaliste vahendite, tööjõu hulga või loomade arvu alusel võrdlemisse. Kuna väikeste ettevõtete statistikat on nende mitmekesiste süsteemide tõttu keeruline hinnata, siis pärinevad avalikud andmed enamasti konkreetsele tootmisele keskendunud ettevõtetest Euroopa kümnest kõige tootlikumast riigist.

Kui analüüsida Euroopa kaarti sellest vaatest, millised on kariloomade pidamise tüübid, siis on näha, et väga vähe on piirkondi, kus oleks selge spetsialiseerumine.

Joonis 3. Euroopa kariloomade tootmispiirkondade

liigitus (Allikas: INRA Eurostatile tuginedes, 2010)

Euroopa keskmise loomapidamisettevõtte suurus on alla 50 ha ja seal on vähem kui 50 loomühikut.

Keskmine kariloomapidamisega tegelev Euroopa ettevõte kasutab 34 ha põllumaad ja selle karja suurus on 47 loomühikut. Ka kariloomade pidamise poolest populaarsetes piirkondades on Euroopa edetabelis esikümne riikide seas ettevõtte suuruseks 51 ha põllumaad (umbes 35 jalgpalliväljakut), seal töötab umbes 2 inimest ja on 79 loomühikut toodangu koguväärtusega 138 000 eurot. Esimene osa Eurostati statistikast näitab, et Euroopa kariloomade sektoris ei ole olukord sugugi selline, nagu enamasti väidetakse. Isegi kõige enam spetsialiseerunud ja tootlikke ettevõtteid omavates riikides ei ole valdavaks suured tootmisettevõtted. Ka kitsale tootmisvaldkonnale keskendunud Euroopa riikides on ettevõtted väiksemad kui kolmandates riikides.

Spetsialiseerunud ettevõtete hulgas on lambapidamisele keskendunud ettevõtted suurimad põllumaa kasutuse poolest, haarates enda alla umbes 90 ha. Samas on nad väikseimad loomühikute (keskmiselt 61) ja käibekapitali (alla 113 000 euro) vaatest.

Suurima tootlikkusega Euroopa riikides tegutsevad lihatootmisettevõtted palkavad enamasti vähem tööjõudu. Teisalt vajavad viljasööjad loomad kõige enam tööjõudu (rohkem kui kaks inimest). Nendel on ka suurimad karjad 312 loomühikuga ja nad kaasavad enim kapitali (rohkem kui 280 000 eurot). Piimatootmisele keskendunud ettevõtetes on pingerea teisele kohale vastav karja suurus keskmiselt 76 loomühikut, kapital 231 000 eurot ja tööjõu kasutamine 1,9 inimest.

Kariloomade pidamisega tegelevates ettevõtetes on üle kogu Euroopa märkimisväärsed erinevused

Kui koondada kõik loomakasvatussektorid, siis on näha, et Ühendkuningriigis, Taanis ja Prantsusmaal asuvad ettevõtted kasutavad enim põllumaad – ligikaudu 95 ha ettevõtte kohta. Poolas, Itaalias ja Madalmaades on maakasutuselt kõige väiksemad ettevõtted: need hõlmavad vähem kui 40 ha ettevõtte kohta, sealhulgas Poolas keskmiselt kõigest 18 ha. Ettevõtte suurusel ja kaasatud kapitalil ei ole Euroopas mitte mingisugust otsest seost. Madalmaade kariloomade pidamise ettevõtted on kõige väiksemad kasutatava maa poolest, kuid koos taanlastega suurimate hulgas loomühiku ja tööjõu poolest. Kaasatud kapitali vaatest on Taani, Madalmaad ja Belgia edetabeli tipus ning kaugel ees näiteks Saksamaast, Ühendkuningriigist ja Prantsusmaast.

Allikad: