Kõige suurem oli tarne 2016. aastal, kui imporditud kogus ulatus 900 000 tonnini. Imporditakse peamiselt Brasiiliast (45%), Taist (30%) ja Ukrainast (15%). Põhiliselt tarnitakse väärtuslikumaid tooteid, nagu rinnaliha, kuna ELi tarbijad eelistavad neid ning eespool nimetatud riikides toodetakse neid tunduvalt odavama hinnaga.
Teisel kohal imporditavate toodete hulgas on veiseliha, mille kogus ulatub aastas 340 000 tonnini. Peamine varustaja on taas Brasiilia (40%), millele järgnevad Argentina (20%), Uruguai (15%) ning USA ja Austraalia (10%). Sarnaselt kodulinnulihaga imporditakse ELi väärtuslikumaid lihatükke. See tähendab, et kolmandate riikide ja ELi tootjate vahel on veelgi suurem majanduslik konkurents. Igal aastal imporditakse ka 180 000 tonni lamba-/kitseliha, mis on üsna märkimisväärne hulk võrreldes kogutoodanguga ELis, sest import moodustab 20% ELi tootmisest. Imporditakse peamiselt Uus-Meremaalt ja Austraaliast.
Sealiha tarnitakse suhteliselt vähe: iga aasta umbes 33 000 tonni. 60% imporditavast lihast tuleb Šveitsist.
Rääkides loomade heaolust, tuleb meeles pidada, et import kolmandatest riikidest allub nende enda seadustele.
Loomade heaolu ei ole lisatud WTO nõuetesse ja seega ei ole rangete loomade heaolu puudutavate standarditega ELi riikidel võimalik seada samasuguseid tingimusi imporditud toodetele. Senikaua, kuni loomade heaolu ei ole reguleeritud WTO tasandil, ei ole mingit kindlust, et kolmandatest riikidest imporditud liha tootmisel või kariloomade pidamisel on järgitud täpselt samasuguseid standardeid, mis kehtivad ELi tootjatele.
Paljudes impordiriikides on seadused puudulikud.
Kahepoolsetel vabakaubanduslepingu läbirääkimistel on EL üritanud tuua esile loomade heaolu. Väga sageli nõuavad sellised teemad aga kahepoolset tahet ja koostööd ilma siduvate reegliteta. Siiski on näiteks kodulinnuliha puhul oluline, et kolmandates riikides rakendataks looma tapmisel seadusi, mis käsitlevad looma kaitsmist tapmise ajal samaväärselt ELiga. Munatootmise sektoris üritab komisjon kaubanduslepingusse lisada tavapäraste puuride kasutamise keelu, mis kehtib ELis juba 2012. aastast. Sellest lähtudes üritavad ELi loomapidajad, kooperatiivid ja nendesse kuuluvad ettevõtted soodustada rangeid loomade heaolu standardeid üle maailma ning töötada koos ELi huvirühmadega, et kõik kaubanduspartnerid järgiksid kõige rangemaid loomade heaolu ja tervise standardeid.