Põllumajandusettevõtetes peetavate loomade sööt koosneb tavaliselt maisist, nisust ja sojajahust. Söödalisandid on vajalikud selleks, et vältida võimalikku toitainepuudust ja tagada kõikide elutähtsate toitainete omastamine. Need ained on keskse tähtsusega ja aitavad tagada loomade õige toitumise ning toetavad seeläbi ka loomade tervist ja heaolu.

Söödalisanditel on ka palju teisi kasulikke mõjusid. Näiteks võivad need vähendada loomapidamise jalajälge keskkonnale, toetada loomade heaolu ning suurendada nende vastupanuvõimet nakkushaigustele.

Söödalisandeid lisatakse söödale teatud funktsioonide soodustamiseks väga väikeses koguses (mõõdikuks on milligrammi kehamassi kilogrammi kohta). Veelgi enam, mõned neist ainetest on eluliselt vajalikud ja loomad ei ole suutelised neid ise tootma. Kui söödalisandeid ei kasutata, tekib loomadel elutähtsate ainete puudus. Söödalisandid võivad parandada ka sööda omadusi, suurendades selle toiteväärtust või parandades maitseomadusi ja tekstuuri. Lisaks võivad need aidata säilitada loomasööda kvaliteeti, värskust ja tervislikkust. Suuremale osale inimestest on tuttavad näiteks vitamiinid, karotinoidid, aminohapped (valkude koostisosa), soolad ja mineraalid.

Põllumajandusettevõtetes peetavate loomade sööt koosneb tavaliselt maisist, nisust ja sojajahust. Sellised koostisosad ei anna enamasti loomadele kõiki elutähtsaid toitained, mida nad heaoluks ja tugevaks terviseks vajavad. Seetõttu on võimalike puuduste vältimiseks vaja kasutada söödalisandeid.

Eri toitainete pakkumine loomale ei ole lisandite ainus funktsioon, mis aitab säilitada ja toetada loomade heaolu. Maitse-, lõhna- ja värvained lisandite koostises võivad parandada loomade isu keerulisematel eluperioodidel (sarnaselt inimestega), nagu võõrutamisaeg. Söödalisandites olevad probiootikumid aitavad säilitada soolestiku mikrofloorat (sarnaselt inimestega), millel on teaduslikult tõestatud immuunsüsteemi tugevdav toime. Kõik need lisandite funktsioonid toetavad loomade tervist ning vähendavad võimalust, et kahjulikud mikroorganismid hakkavad looma kehas domineerima ja haigust põhjustama.

Söödalisandid võivad lihtsustada ka söödaga ringikäimist ja parandada selle hügieeniomadusi. Kõige tähtsam on sööda kvaliteedi ja toitainete sisalduse säilitamine, kuna see parandab omakorda ka loomsete lõppsaaduste kvaliteeti. Et inimestele mõeldud loomsed toidud oleksid tervislikud, peab ka kariloomade sööt olema ohutu, toitainerikas ja täisväärtuslik.

Samuti võivad teatud söödalisandid leevendada ka mõnda sotsiaalset, eriti kestlikkusega seotud muret. Näiteks on suudetud tõestada, et ensüümid vähendavad kariloomade pidamise keskkonnajalajälge, kuna vähendavad heitmeid (nt fosforit, metaani).

Kas söödalisandiks sobib iga aine?

Ei, selleks et üks lisaaine saaks ELi turul heakskiidu ja seda oleks lubatud loomasöödas kasutada, peab see läbima ülipõhjaliku tehnilise ja teadusliku hindamise. Need testid annavad kindluse, et kõik kasutusel olevad lisaained on ohutud loomadele endale, loomapidajatele sööda etteandmisel, keskkonnale ja loomsete toodete tarbijatele.

Söödalisandi turule toomise loa saamiseks on vaja esitada teaduslik toimik Euroopa Komisjonile, kes annab seejärel Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) ülesande teha riskihindamine. EFSA analüüsib esitatud andmeid ning hindab lisandi kvaliteeti, ohutust ja/või tõhusust loomadel, kellele see söödalisand mõeldud on. Samuti hinnatakse ohutust kasutajatele ja tarbijatele ning võimalikku keskkonnamõju. Samal ajal esitatakse söödalisandi analüütiline metodoloogia ja proovimaterjal kontrolliks Euroopa Liidu referentlaboratooriumile (EURL). Kui teadusliku riskihindamise tulemus on positiivne, peab lisandi kinnitama Euroopa Komisjon autoriseerimismäärusega. Selles on esitatud täpsed kasutustingimused ja -piirangud (nt minimaalne ja maksimaalne annus, loomaliigid) ning muud vajalikud täpsustused. Kui on soov muuta kasutustingimusi, siis tuleb enne selle ellurakendamist teha uuesti hindamine.

Teadusliku hindamise tulemus ja autoriseerimismäärus tehakse avalikuks EFSA ja Euroopa Komisjoni veebilehtedel, täpsemalt näiteks ELi söödalisandite registris.

ELi riskihindamisel, -juhtimisel ja riskist teatamisel põhinev autoriseerimisprotsessi struktuur tagab läbipaistvuse ja toiduohutuse.

Kas saaks hakkama ka ilma söödalisanditeta?

Vajadus tervisliku ja jätkusuutliku loomasööda järele on suurem kui kunagi varem, kuna kariloomade toitumisega seotud teadmised ja põhialused on edasi arenenud. Varem oli peamine eesmärk loomi võimaliku toitainete puuduse eest kaitsta. Tänapäeval on eesmärk laiem ning hõlmab nii loomade heaolu tagamist kui ka ökoloogia ja majanduse toetamist.

Söödalisandite kasutamisest loobumisel oleks väga rasked negatiivsed tagajärjed nii loomadele, keskkonnale kui ka loomsete toodete tarbijatele. Söödalisandite puudumine tähendaks, et enamikul juhtudel tuleks eluliselt tähtsate toitainete puuduse vältimiseks kasutada suuremas koguses muid koostisaineid. Selle tagajärjeks võib olla ülemäärase sööda pakkumine loomadele, mis võib kaasa tuua ülesöömise ja haigused. Samuti tähendab suuremas koguses sööda tootmine ka rohkema maa, vee ja energia kasutamist. See toob omakorda kaasa suurema loomade kasvatusega seotud keskkonnajalajälje. Jätkusuutliku kariloomakasvatuse jaoks on vaja kasutada söödalisandeid, sest need aitavad sööta väärindada ning tõhustada seega maa, vee ja energia kasutust.

Söödalisandid parandavad ka sööda enda hügieeniomadusi (tervislikkust) ja kvaliteeti (ning ohutust). Samuti parandavad need sööda toitainesisaldust, sest ilma lisanditeta sööt rikneks kiiremini ning selles võib tekkida soovimatu hallitus ja bakterite kasv, mis võib loomale (raskeid) tervisekahjustusi põhjustada.

Lisandid toetavad loomal sööda seedimist ja/või võimaldavad tõhusamalt toitaineid omastada.

Selliste eluliselt vajalike koostisosade puudumine või vähene kättesaadavus muudab loomad mikroorganismidele vastuvõtlikumaks ja võib tekitada toitainepuudust. Teatud eluliselt vajalikke aineid on vaja loomadele lisandina anda, sest nende organism ei suuda neid erinevalt inimese organismist ise sünteesida. Näiteks võib karotinoidide puudus tuua kaasa eluvõimelisuse, saagikuse ja viljakuse vähenemise ning haigete ja haigustele vastuvõtlike järglaste sündimise, samuti kõrgema suremuse määra. Söödalisandid on seega vajalikud nii loomade funktsioonide ja toitumise toetamiseks kui ka heaolu ning tugeva tervise tagamiseks.

Loomade toitumises oluliste ainete kohta saab lisateavet järgmistelt veebilehtedelt:

Allikad:
– https://ec.europa.eu/food/sites/food/files/safety/docs/animal-feed-eu-reg-comm_register_feed_additives_1831-03_annex2.pdf
– Karotinoidid loomade toidus, FEFANA
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. septembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1831/2003 loomasöötades kasutatavate söödalisandite kohta