Kuigi terminid „digiteerimine“ ja „täppispõllumajandus“ võivad kõlada futuristlikult ning viia inimesed mõttele, et need tähendavad tootmist, kus kõike teevad masinad, siis tegelikult see nii ei ole. Täppispõllumajanduse sisu on hoopiski leida viise, kuidas muuta loomapidaja töö lihtsamaks ja täpsemaks, kasutades seejuures saadavalolevaid tehnoloogilisi lahendusi.
Algusest peale on täppispõllumajanduse teooria sisuks olnud parandada ja optimeerida loomapidajate igapäevategevusi. See hõlmab mitut osa, näiteks loomade tervisele ja heaolule tähelepanu pööramist, ressursside ja tootlikkuse jälgimist jne. Andmete kogumine ja jagamine on samuti lubatud. See on üks põhjus, miks ELi põllumajandusettevõtted ja nende koostööpartnerid järgivad ELi põllumajandusandmete lepingulise jagamise käitumisjuhendit.
Arukate tehnoloogialahenduste kasutamine võib aidata loomapidajal märgata ja ravida loomade haigust enne, kui sellest kujuneb puhang, mis võib kaasa tuua sadade loomade hukkumise ja mõjutada märkimisväärselt ettevõtte sissetulekut. Arukad tehnoloogialahendused võivad potentsiaalselt kaasa aidata haiguste varasele märkamisele. Pidev kariloomade jälgimine annab veterinaaridele ja loomapidajatele reaalajas andmeid, mis võimaldavad kiirelt reageerida ning hoida haigused farmidest ja toiduvarudest eemal.

Uued tehnoloogiad võivad aidata loomapidajatel kasutada võimalikult tõhusalt nii sööta kui ka teisi ressursse, et vältida ülejääkide tekkimist ja vähendada karja CO2 jalajälge.
Kõige olulisem on aga, et järjepideva ja objektiivse loomade eluliste näitajate jälgimisega kogu eluea jooksul saab märgata varakult muutusi või haigusi. Seega võib täppispõllumajandus aidata järgida rangeid heaolustandardeid. Belgias asuva KU Leuveni ülikooli uurijad on näiteks välja töötanud mikrofoni ja algoritmiga süsteemi, mis jälgib häälitsusi. Selle tehnoloogiaga on võimalik analüüsida sigade häälitsusi ja eristada sigade köha muudest häälitsustest. Teiseks näiteks on loomade lonkamise varane märkamine videoanalüüsi abil. Ennetava hoiatussüsteemina võimaldab see loomapidajatel ja veterinaaridel aegsasti sekkuda ning hoida ära raskemad ja pikaajalisemad haigestumised ning vähendada antibiootikumide kasutamise vajadust.
Seadmeid on võimalik seadistada nii, et need saadavad loomapidajale või veterinaarile teavituse võimalikust terviseprobleemist SMS-sõnumiga, veebipõhisesse rakendusse või digitaalsele töölauale. Tulevikus võiks tehnoloogiaga ühendada ka kliimajuhtimisseadme, et saaks kohandada keskkonnatingimusi ja tegeleda seeläbi terviseprobleemide lahendamisega. Eeltoodud põhjustel on väga tähtis, et iga Euroopa põllumajandusettevõtjani jõuaks lairibaühendus.