Kogumahutavus ei sobi mõõdikuks, sest see ei võta arvesse kahte väga olulist tegurit:
- Antibiootikumide tugevus – suurem osa uuematest antibiootikumidest, mida kasutatakse ka inimeste ravis, on palju tugevama toimega kui vanemad antibiootikumid, mida kasutati veterinaarmeditsiinis, ning seetõttu tuleb neid kasutada väiksemates annustes. Teisiti öeldes tähendab see, et inimeste raviks kasutatavate uuemate antibiootikumide ravidoos kaalub vähem kui vastav vanema antibiootikumi ravidoos, mida kasutati loomade ravimisel. Seega sobib võrdluseks paremini iga sektori ravidooside hulk.
- Biomass – antibiootikumi annuse arvutamisel lähtutakse patsiendi kehamassist, seega vajab 650 kg kaaluv piimalehm palju suuremat annust kui 80 kg kaaluv inimene. Loomade hulgal on selles samuti oma osa. Näiteks kanu, kes küll kaaluvad palju vähem, on palju rohkem ja ELis kasvatatakse igal aastal tarbimise eesmärgil miljardeid kanu.
Seetõttu on koguhulga arvutamiseks parem mõõdik milligrammi antibiootikumi kilogrammi kehamassi kohta (mg/kg kehamassi kohta).
Hiljutise ELi aruande kohaselt on 18 riigis 28st populatsiooni biomassile korrigeeritud antibiootikumide kasutamine toiduks kasvatatavatel põllumajandusloomadel väiksem või palju väiksem kui inimestel. Kahes riigis oli antibiootikumide kasutamine mõlemas rühmas sarnane. Kaheksas ülejäänud riigis kasutati loomakasvatuses antibiootikume inimestega võrreldes rohkem või palju rohkem.