Seda tehakse kas nuumamise või tapmise eesmärgil, milleks on eri põhjuseid.

• Nuumamine – mõnes riigis on suhteliselt hästi arenenud tõuaretus (nt Prantsusmaal veiste ja Taanis sigade aretus) ning teised on spetsialiseerunud nuumamisele ja sööda tootmisele (nt Hispaania).
• Tapmine – mõnikord on see vajalik usulistel põhjustel (halal – moslemite tava, koššer – juutide tava) või elusloomade turunõudluse tõttu.

Kuid elusloomade transpordil Euroopa piires ja sealt välja on ka muid põhjuseid.

Tõuaretuse eesmärgil

Tõuaretajad aitavad parandada põllumajandusloomade kindlaid tunnuseid, mis aitavad tugevdada tervist ja suurendada heaolu, tagades nii ressursside mõistliku kasutuse ja loomakasvatussektori jätkusuutlikkuse. See tähendab suure geneetilise ressursi arendamist ja alalhoidmist. Tegemaks seda nii, et riskid oleksid parimal võimalikul moel maandatud, asuvad tõuaretusega tegelevad asutused eri regioonides ja riikides. Need eri riikides paiknevad asutused tagavad parima geneetilise materjali vastuvõetaval hinnatasemel ja loomi kahjustamata igat tüüpi põllumajandusettevõtetele, mahefarmidest modernseteni. Kui asutuses peaks tekkima haiguspuhang, on geneetiline materjal kaitstud teistes Euroopa riikides või kolmandates riikides. Kuna alati ei saa transportida spermat või embrüoid, siis on vahel vaja vedada elusloomi. Parimate võimalike transporditingimuste tagamiseks järgivad tõuaretajad standardeid, sest lõppeesmärk on hästi hoitud ja suure väärtusega loomad.

Põllumajandus on elatusvahend ja talupidajad koos tõuaretajatega annavad oma parima, et järgida ELi transpordimäärust, sest loomade vedamise tõhustamine on tervisliku Euroopa loomakasvatussektori jaoks väga tähtis.

ELi määrused loomade transpordiks

Elusloomade transport on Euroopas vaidlusteemaks, eriti kõrge temperatuuriga perioodidel. EL on kindlaks määranud lubatud transpordimeetodi ja vedamiseks sobiva seisundi kirjelduse. Nõukogu 22. detsembri 2004. aasta määruses (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal, on juhised sõidu kestuse, puhkeaja, koorma suuruse ja transpordivahendi kvaliteedi kohta. Tapamajade kohta kehtivad omakorda lisanõudmised. Näiteks võib loomi vedada vaid kindlate transpordivahenditega. Vedamiseks sobivaks tunnistatakse ainult terved loomad.

Selleks, et vältida võimalike loomade nakkushaiguste levikut, kontrollivad inspektorid veoautode puhastamise ja desinfitseerimise vastavust.

Transport ja temperatuur

Nõukogu määruses (EÜ) nr 1/2005 on sätestatud ka mitu meedet sobiva temperatuuri ja ventilatsiooni tagamiseks.

• Maanteetranspordi korral tuleb veoki ventilatsioonisüsteeme planeerida, ehitada ja hooldada nii, et need suudaks sõites ja paigal seistes hoida sõidukis kõikide loomade jaoks temperatuuri vahemikus 5–30 °C. Lubatud kõikumine on olenevalt välistemperatuurist +/– 5 °C.

• Ventilatsioonisüsteem peab olema suuteline tagama ühtlase õhuvoolu minimaalse nimikoormusega 60 m³/h/KN kandevõime kohta. See peab suutma sõiduki mootorist eraldiseisvalt töötada vähemalt neli tundi.

• Mööda teed liikuvatel transpordivahenditel peab olema paigaldatud süsteem temperatuuri jälgimiseks ja sellekohaste andmete säilitamiseks. Temperatuuriandurid peavad olema paigaldatud veoki ülesehitusest lähtudes nendesse osadesse, kus temperatuur võib kõige kõrgemale tõusta. Mõõdetud temperatuur peab olema salvestatud kuupäevade kaupa ja neid andmeid peab olema võimalik ametiasutustele nõude korral esitada.

• Veokis peab olema häiresüsteem, mis annaks juhile märku, kui temperatuur auto osades, kus on loomad, tõuseb maksimum- või langeb miinimumtasemeni.