Filosoofilises mõttes tugineb see mõtteviis tingimusele, et nii inimeste kui ka loomade elu on moraalselt püha. Selle idee edasiarendajad väidavad, et loomadel on õigus inimestega sarnastele vabadustele, kaasa arvatud õigus elada endale sobivat elu. Samas on paljude inimeste jaoks liha söömine maailma kõige loomulikum asi. Selleks instinktiks on ka väga hea põhjus. Loodusteadustes domineerib praegu teooria, et töödeldud loomse valgu tarbimine on olnud inimkonna kujunemises väga tähtis. Uuringud näitavad, et ilma liha tarbimiseta ei oleks bioloogiliselt olnud võimalik nii suure inimaju arenemine. Seega on inimkond arenenud vaid tänu loomse valgu tarbimisele. Lihtsustatult öeldes on inimesed evolutsiooniliselt kujunenud omnivoorideks.

Laiaulatuslikud uuringud on näidanud, et 84% taimetoitlastest pöördub tagasi liha tarbimise juurde, ja 30% neist ütleb, et lihavaba toitumise tõttu tekkisid neil terviseprobleemid. Kui mõnele sobib lihavaba toitumine hästi, siis teistele üldse mitte ning seetõttu tundub väga kohatu väita, et liha võrdub mõrvaga.

Peale selle, et liha tarbimist võib mingil määral pidada inimeste DNA osaks, esineb liha ja mõrva seostamisel veel mitmesuguseid probleeme. Kui elu on üleüldiselt kogu maailmas püha, siis kas ka puude ja taimedega seostuvad moraalsed dilemmad? Ka putukatega? Kuhu tõmmata piir ja miks just sinna? Probleem ilmneb ka siis, kui arvutada kokku kõik loomad, kelle surm on vältimatu selle tõttu, et inimesed kasutavad maid taimse toidu jaoks vajalike põllukultuuride kasvatamiseks. Samamoodi on tähtis, et teatud oluliste ravimite väljatöötamine on võimatu ilma loomkatseteta ja kahjuritõrjel on mitme muu kasu kõrval haiguste levikut vähendav toime.

Liha võrdsustamine mõrvaga on väga haarav hüüdlause, kuid maailmas kehtivad vabadusega seotud õigused põhinevad ideel, et inimesed on võimelised mõistma vabaduse mõistet, täpsemalt vabadust väljendada oma mõtteid ja arvamust. Seega saab liha võrduda mõrvaga vaid väga väikse osa inimeste jaoks maailmas. Suure osa inimeste jaoks on liha osa tervislikust ja tasakaalustatud toitumisest ning samal ajal ka pärand inimkonna kujunemisloost. Inimkonna kujunemise vaatest ei saa aga mitte kuidagi loomulikuks ega vastuvõetavaks pidada selle väärtusliku ressursi raiskamist, mis on tänapäeval väga laialt levinud. Põllumajandusettevõtjad teavad seda hästi ja on sageli esimesed, kes asuvad selle eest võitlusse.

Allikad: 
– https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC5417583/
– https://time.com/4252373/meat-eating-veganism-evolution/
– https://www.berkeley.edu/news/media/releases/99legacy/6-14-1999a.html
– https://www.psychologytoday.com/intl/blog/diagnosis-diet/201903/the-brain-needs-animal-fat