Paljud tarbijad peavad ELi õigusaktidega sätestatud märgistamissüsteeme (nt mahepõllumajanduslikud tooted, kaitstud päritolunimetuste märgistus, toitainete sisaldus tootes) väga väärtuslikeks. Tootesildid on tarbija jaoks oluline teave, sest need aitavad saada kiire ülevaate tootest ja selle valmistamise protsessist. Eriliselt märgistatud toodete tarbimine ja nende osa loomade heaolu parandamisel on saanud poliitikakujundajate seas märkimisväärset tähelepanu.
Kas kõik etiketid on ühesugused?
Suurem osa kohalikest ja riiklikest katsetustest loomade heaolu märkimiseks tootesiltidel kipuvad olema binaarsete etikettidega, kus märgitakse, kas tootmisel järgiti loomade heaolu standardeid või mitte. Kuid on palju vahepealseid omadusi, mida binaarsed sildid ei suuda edasi anda, ning seetõttu on need katsed ebaõnnestunud ja põllumajandustootjad ei soovi neid etikette kasutada. Mitmeosalised etiketid kirjeldavad eri toodete protsessistandardeid täpsemalt ja seetõttu tunduvad nende katsetused lootustandvamad. Seda, kuidas tarbijad nendele etikettidele reageerivad ja nendest süsteemidest aru saavad, on vaja veel uurida.
On ka hulk väljatöötatud kvaliteetseid etikette, mille dokumentatsioonis on kirjeldatud loomade heaolu standardeid, nagu transporti ja tapmist puudutavaid tingimusi.
Milline eesmärk võiks olla ELis loomade heaolu kirjeldavate etikettide kasutamisel?
Praegu on mõnes ELi liikmeriigis juba sellised etiketid kasutusel. Saksamaal on loomade heaolu kajastava tootesildi eesmärk anda tarbijale teada, millised tooted vastavad õiguslikele nõuetele. Näiteks sealihatoodete korral on Saksamaal kasutuses etikett, mis võtab arvesse hooneid, kus põrsad sünnivad, imetamise kestust ning seda, kas ja kuidas nad on kastreeritud. Samuti loomapidajate teadmisi loomade heaolust, transportimisest tapamajja, seal kasutatavatest meetoditest ja sealsest heaolust ning sellest, kuidas saavutatakse paremaid tulemusi kui õiguslike nõuetega sätestatud. Taanis jällegi töötati 2017. aastal välja hindamissüsteem, kus kasutati tähistena südameid skaalal ühest kolmeni, mis näitab sealihatoodete valmistamisel kasutatud loomade heaolu taset. 2018. aastal kontrollisid Taani ametivõimud 66 põllumajandusettevõtet ja avaldatud aruandest selgus, et rikkumisi esines vaid neljas ettevõttes. Peamiselt oleneb rohkema kui ühe südame saamine etiketile sellest, kui palju on loomadel laudas ruumi või millised on loomapidamistingimused (kas loomad saavad olla õues ja kas transpordiaeg piirdub kaheksa tunniga).
Miks ei ole kasutusel ELi-ülest etiketti loomade heaolu taseme märkimiseks?
Esiteks sellepärast, et ELis alles töötatakse Euroopa Komisjoni juhtimisel välja ühtseid riskinäitajaid. Teine põhjus peitub selles, et ELi tasemel ei ole kokku lepitud, mida loomade heaolu täpselt tähendab ja kuidas seda tegelikkuses rakendada. Sellel teemal arutletakse Euroopa loomakasvatussektoris aktiivselt ja püütakse kõiki tegureid arvesse võttes jõuda selge definitsioonini.