Stress on füüsiline või kehaline mõjur, mis põhjustab nii inimestel kui ka loomadel kehalisi või vaimseid pingeid. Kehas tekib stressi tagajärjel tavaliselt võitle-või-põgene-reaktsioon, mis koosneb endokriinsetest ja neuroloogilistest teguritest (adrenaliin ja noradrenaliin). Stressi võivad esile kutsuda nii välised (keskkonnast, psühholoogilistest või sotsiaalsetest olukordadest tekkinud) kui ka sisemised (haigus, meditsiinilised protseduurid jne) asjaolud.

Iga indiviid reageerib stressile erineval moel. Loomade puhul võib see oleneda liigist, tõust ja elutingimustest.

Loomade stressil võib olla erinevaid põhjuseid

Stressile reageerimine tekitab kehas mitmesuguseid muutusi, mis võivad kariloomadele negatiivset mõju avaldada. Näiteks muutused immuunsüsteemis, suurenenud vastuvõtlikkus haigustele, toidu tarbimise ja mäletsemise vähenemine, oksütotsiini vabanemise ning viljakuse vähenemine. Need mõjutavad nii loomade heaolu kui ka põllumajandusettevõtte tootlikkust. Mõlemal tasandil on loomapidaja huvides loomade stressi hinnata ja ette aimata, et sellega õigel ajal tegeleda.

Põllumajandusettevõtetes on loomade elus palju perioode, millal stressiolukordi võib tekkida. Üleminekuperiood, nagu võõrutamine, võib põrsastele olla ebakindel aeg. Samasugune on emise jaoks poegimine ja imetamine, mil vajatakse lisaenergiat, et vastsündinute eest hästi hoolitseda. Koduloomadel tekitavad muu hulgas stressi ka meditsiinilised protseduurid. Loomade häirimisega seotud stress tekitab loomades ärevust, mistõttu nende kehatemperatuur tõuseb, südamelöögisagedus suureneb, vere kortikosteroidide tase (adrenaliin) tõuseb ja immuunsüsteem nõrgeneb. See kõik muudab looma haigustele vastuvõtlikumaks. Sünnist saadik inimeste lähedusega harjunud loomade füsioloogilised reaktsioonid ei ole nii intensiivsed kui neil, kes on kasvanud karjamaal ja inimestega vähe kokku puutunud.

Kariloomi mõjutavad ka keskkonnastressorid. Iga loom tegutseb kõige tõhusamalt just tema liigile kõige paremini sobivas ja mugavas temperatuurivahemikus. Temperatuuriga seotud stressi on olenevalt olukorrast võimalik vähendada sobiva toitumise, vedeliku tarbimise, elukeskkonna (varjualused, ventilatsioon jms) pakkumise ning vajadusel ravi korraldamisega.

Lahendused

Igas arenenud põllumajandusettevõttes peaks ideaalis loomi võimalikult vähe häirima. Seetõttu on rahaliste võimaluse olemasolu korral hakatud mitmel pool maailmas rakendama kõrgtehnoloogilisi lahendusi, nagu automatiseeritud lüpsirobotid, mis annavad lehmadele võimaluse minna lüpsma siis, kui nad ise soovivad, ja nad ei pea selleks kogema karjatamist läbi kogu majapidamise.

Ruumide ja peavarju kõrval on tähtis ka toitumine. Toiduga saab kompenseerida väliskeskkonnast tulevaid probleeme ja parandada loomade heaolu.

Näiteks lisatakse alatoitumuses vastsündinud põrsaste söödale maitseomaduste parandamiseks maitse- ja/või lõhnaaineid, et vältida võimalikku imetamisjärgset isukaotust ning parandada söögiisu.

Toidulisandid võivad olla väga olulised ka loomade sõrgade või jalaaluste padjandite tervisliku seisundi jaoks. Peale loomade tervise hoidmise aitavad toidulisandid soolestiku tervist toetades tugevdada ka liigeseid ja immuunsüsteemi. Tänu sellele on loomad stressitekitajatele ja nakkushaigustele vastupanuvõimelisemad.

Madalat temperatuuri võib aidata taluda kaloririkka sööda andmine talvel, õige soojendus aedikus ja külmade õhuvoolude vältimine. Teisalt aitab kalorivaese sööda andmine suvel toime tulla kõrge temperatuuriga, vältides nii asjaolu, et loomad võivad ise kehasoojust rohkem toota. Toidule lisaks on tähtis piisavate varjualuste olemasolu aedikute lähedal, siseruumide piisav ventilatsioon ja värske vee olemasolu liigile sobivas vormis, näiteks joogivesi veisekarjale ja dušš sigadele.

Veiste ja piimalehmade stressi tunduvad vähendavat ka selja sügamise harjad! Kellele ei meeldiks mõnus seljamassaaž?