Euroopa loomakasvatusmudelist loobumisega seotud sotsiaalseid, keskkonna- ja majandusmõjusid on keeruline hinnata isegi kariloomade pidamist uurivatel teadlastel ning paljusid kõrvaltoimeid on ka peaaegu võimatu ette näha. On aga viis kindlat tagajärge, mis tõenäoliselt ilmnevad.

Euroopa kaotab oma liidrikoha ringbiomajanduses

Ülemaailmses ringbiomajanduses on kariloomadel mitu tähtsat rolli, mis kaovad, kui kariloomi enam ei peeta. Toiduahela kõrvalsaaduste ärakasutamisega muudavad kariloomad põllumajandust tõhusamaks ning ühiskonda kultuuriliselt rikkamaks ja loomingulisemaks. Inimtoiduks sobimatu rohu, põhu ja kliide biomassi ringlussevõtt või väärindamine, nagu mõned ütlevad, on tähtis protsess. Kui nimetatud jääke ja kõrvalsaadusi ei kasuta kariloomad, siis muutuvad need keskkonnale koormavaks, kuna inimesed vajavad üha enam töödeldud toitu. Loomade toornahkade taaskasutamisel saab ilusat ja vastupidavat materjali, mille ainulaadseid omadusi on võimalik ära kasutada jalatsite, riiete, kodusisustuse, autoistmete, muusikariistade ning paljude teiste toodete valmistamisel ja raamatute köitmisel. See võimaldab mitmes Euroopa riigis luua ja säilitada kultuuriväärtusi. Nahka võib ilmselt pidada esimeseks ringmajanduse tooteks ajaloos.

Taaskasutades sõnnikut bioressursina ja kasutades söödabaasina põllukultuuride kasvatamiseks sobimatuid rohumaid, reguleerivad kariloomad ka ökoloogilist ringlust, sulgevad toitainete ringluse, suurendavad mullaviljakust ja süsiniku sidumist. Piirkondades, kus rohumaid kasutatakse vaheldumisi kariloomade pidamiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks, on sellise vahetamisega võimalik pidurdada põllukultuuride kahjurite elutsüklit ning põllumajandustootjad saavad kasutada vähem taimekaitsevahendeid. Maailmas, kus puuduvad kariloomad ja kasvab nõudlus taimsete toodete järele, jõutakse põllumajandusmaade ülekasutamiseni ja vajadus toidu kasvatamiseks sobiva maa järele üha suureneb. Selle tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus ja hüljatakse maid piirkondades, mis ei sobi põllu- või valgukultuuride kasvatamiseks, nagu nt mägised alad või rannaniidud.

Euroopa maapiirkonnad vaesuvad

Euroopa maapiirkondades on kariloomad väga tähtsad. Kariloomi peetakse peaaegu kõikides piirkondades üle kogu Euroopa eri tootmisvormides, lähtudes majanduslikest, geograafilistest või sotsioloogilistest oludest. Loomakasvatussektor panustab olulisel määral Euroopa majandusse (168 miljardit eurot aastas, mis moodustab 45% kogu põllumajandustegevusest), väliskaubandusbilanssi ja loob töökohti peaaegu 30 miljonile inimesele. Kariloomade pidamise lõpetamine soodustab väljarännet maapiirkondadest. Nii suureneb surve linnadele ning kahjustub inimeste side looduse ja kultuuriväärtustega. Ülemaailmse soojenemise kontekstis suurendab mahajäetud maade hulk ka riski metsatulekahjude tekkeks.

Sünteetiliste väetiste kasutamine sageneb ja hind tõuseb

Toidu tootmisel loomakasvatussektoris tekib ka hulk kõrvalsaadusi, nagu sõnnik ja jäätmed. Praegu kasutatakse kariloomade pidamisest tekkivaid orgaanilisi väetisi 40%-l kogu maailma haritavast põllumaast. Kariloomade pidamisest loobumine tähendab seega sünteetiliste väetiste kasutamise suurenemist. Euroopa põllumajandustootjad hakkaksid rohkem sõltuma väetiste sisseveost ja see ohustaks toiduga kindlustatust. Juba praegu moodustavad väetised kolmandiku põllumajandustootjate kuludest ja kui tulevikus peaks väetiste hind veelgi tõusma, siis ei pruugi põllukultuuride kasvatamine enam ilma ülemaailmse hinnatõusuta kasumlik olla.

Väetis on vaid üks sümboolne näide, mis on ühine kõikidele kariloomadele. Ka paljusid teisi vähem tuntud loomakasvatussektori kõrvalsaadusi, nagu kosmeetikatooted või bioenergia, on ilma suurte keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkuludeta keeruline asendada.

Euroopa toidukultuuri pärand kaob osaliselt

Täielik kariloomade pidamisest loobumine muudaks keerukaks kogu rahvastiku toiduga varustamise. Ilma liha, piima, munade ja kalata ei saaks ELi liikmesriikide rahvastik toidust piisavalt vajalikke asendamatuid toitaineid. Taimetoitlased peavad vajalike toitainete saamiseks sööma suuremaid koguseid ning tarbima rohkem kaloreid, kuna taimse toidu tihedus on loomsest väiksem.

Kariloomade liha söömisest loobumine tähendaks kaltsiumi, A- ja B₁₂-vitamiini ning mõne olulise rasvhappe (kalast) vaegust. Viimati nimetatud on tähtsad, kuna nende tarbimine aitab vähendada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse ning parandada imikutel kognitiivset võimekust ja nägemist. Loomsed saadused on B₁₂-vitamiini ja teatud rasvhapete ainus kättesaadav ja otsene allikas.

Seda arvesse võttes võib juhtuda, et maapiirkondades tegutsevate põllumajandusettevõtete ja kariloomade pidamise asemele tekivad lihaalternatiivide tootmisele keskendunud ettevõtted ja B₁₂-vitamiini tootev ravimitööstus.

Meie toidulaua CO₂ jalajälg ei vähene märgatavalt

Kliimamuutuste seisukohalt ei ole maailm ilma kariloomadeta ilmselt selline, nagu mõned arvavad. Ilma mäletsejateta muutuks karja- ja heinamaade eest hoolitsemine väga keeruliseks. Metsamaad laieneksid ja muutuksid kõrge õhutemperatuuri korral tulekahjudele vastuvõtlikumaks. USA loomateadlased Mary Beth Hall ja Robin R. White uurisid, kui palju väheneks CO₂ heide kariloomade pidamisest loobumise korral.

Selgus, et CO₂ heite vähenemine kui kariloomadest loobumise peamine kõrvalmõju oleks 2,6 protsenti. Võttes arvesse Euroopa ja USA loomakasvatusmudelite mitmekesisust ja erinevusi, võime eeldada, et Euroopas oleks see vähenemine veelgi väiksem. Lisaks on väga vähe uuritud sünteetiliste lihaalternatiivide CO₂ jalajälge, mis ei pruugi samuti olla nii väike, kui esialgu arvati.

Prantsusmaa riikliku põllumajandusuuringute instituudi (INRA) teadlane Jean-Louis Peyraud on Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse töörühma Animal Task Force nimel 2017. aastal öelnud: „Kariloomade pidamiseta on maailm lühikeses, keskpikas ja pikas plaanis utoopia. On aeg naasta faktidel põhineva realistliku tulevikuvaate juurde. Kariloomadest loobumine oleks inimkonna seisukohalt täielik rumalus. Küll aga on tähtis muuta praeguseid loomakasvatusviise, loomi rohkem austada, nende eest hästi hoolitseda ning tagada neile valu- ja pingevaba tapmine. Et vähendada kariloomade pidamise negatiivseid kõrvalmõjusid ja suurendada kasu, mida ühiskond sellest saab, on oluline teha järjepidevalt uurimistööd ja uuendusi.“

Allikad:
– https://www.pnas.org/content/114/48/E10301.full
– https://www.futura-sciences.com/planete/actualites/rechauffement-climatique-viande-in-vitro-encore-pire-planete-vraie-75120/
– http://pr.euractiv.com/pr/world-without-livestock-farming-makes-no-sense-humanitarian-economic-ecological-and-agronomic