Toiduainete, liha ja vähi omavahelisi seoseid on väga keeruline uurida, kuna on palju tegelikke või arvatavaid tunnuseid, mis võivad haiguse teket või kujunemist mõjutada.

Riikide ametiasutuste soovitused põhinevad Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (International Agency for Research Studies on Cancer ehk IARC) uuringutel, milles esitatakse ja liigitatakse kindlaid või eeldatavaid mõjureid, mis põhjustavad vähki.

Terminit „kantserogeenne“ kasutatakse vähki tekitada võivate mõjurite tähistamiseks. Avalikkusele mõeldud sõnumites on probleemne tegusõna „põhjustama“. Vähi puhul on võimatu esitada kindlaid põhjus-tagajärg seoseid. Teisiti öeldes ei saa väita, et kui inimene sööb töödeldud liha, siis ta KINDLASTI haigestub jämesoolevähki. Samamoodi ei ole võimalik järeldada, et kui inimesel on kokkupuude kantserogeense ainega, siis ta kindlasti haigestub vähki. Teadlaste jaoks on kantserogeenne see, millega kokkupuude kindlas koguses kindla ajavahemiku vältel võib suurendada teatud tüüpi vähki haigestumise riski kogu eluea jooksul. Kuid avalikkusele mõeldud sõnumites muutub selle tõlgendus selliselt, et kui mingi aine või toit on kantserogeenne, siis ta põhjustab kindlasti ka vähki.

Igaühel on oma arvamus ohtude ja tõenäosuste kohta. Teatud uskumuste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks kasutatakse aeg-ajalt ka naeruväärseid põhjendusi. Samamoodi usuvad mõned, et kui inimene ei söö teatud toiduaineid või kantserogeenseid aineid sisaldavaid toite, siis ta on kindlasti vähi eest kaitstud. Kahjuks ei vasta see tõele. Inimene võib haigestuda (ja see on statistiliselt võimalik) kopsuvähki ka siis, kui ta ei suitseta, ja jämesoolevähki siis, kui ta on range taimetoitlane. Mitte kunagi ei saa täie kindlusega väita, et kui inimene sööb iga päev töödeldud liha, siis ta kindlasti haigestub jämesoolevähki. Kuid see ei tähenda, et risk haigestuda on sama, kui teatud toiduainet süüa või mitte.

Eelmainitud IARC aruanne ei liigita aineid selle alusel, kui kantserogeensed need on, samuti ei hinnata selles kantserogeensena märgitud ainetega kokkupuutel esinevat individuaalset või kollektiivset ohtu. Seetõttu ei saa kõiki kantserogeenseid aineid käsitleda samal viisil. Väide, et töödeldud liha on nagu suitsetamine või asbest, on väga vale ega aita kuidagi kaasa avaliku arvamuse kujundamisele. Kantserogeensed ained on erinevad, kuid IARC ülesanne ei ole neid liigitada. Huvipakkuvad ja äramärkimist väärivad IARC uurimistulemused punase liha ja töödeldud liha päevaste koguste kohta, mis on töödeldud liha puhul 50 grammi ja punase liha puhul 100 grammi.Need kogused on palju suuremad kui Euroopa ja kogu ülejäänud maailma tarbijad keskmiselt söövad.

Tarbijad nagu kõik, kes otsustamisega silmitsi seisavad, reageerivad erinevalt ning seega on ametiasutuste jagatav teave väga oluline ja seda peaks eelistama mitteteaduslikele allikatele. Mõned inimesed võivad jätkata liha tarbimist, kui nad saavad teada, et ohu suurenemise risk on väike. Teised võivad jällegi tarbimist vähendada. Ametiasutused peaksid kõige enam meeles pidama seda, et kõikvõimalikke ohte puudutavad sõnumid peavad olema selged ja korrektselt esitatud.

Allikad:
– Cancer in British vegetarians – Keys T et al. (2014) Am J Clin Nutr 100(suppl): 378S–85S.