Kariloomade pidamisel on Euroopas pikk ajalugu ja sellega tegeletakse pea kõikides riikides ka praegu. Kohalikest ja geograafilistest oludest lähtudes on kasutusel mitmesuguseid majandamisviise. Loomakasvatussektor panustab olulisel määral Euroopa majandusse (168 miljardit eurot aastas, 45% kogu põllumajandustegevusest) ning loob peamiselt maapiirkondades töökohti peaaegu 4 miljonile inimesele ja toetab kaudselt 30 miljoni inimese töökohta. Loomsete saaduste (piima- ja lihatoodete tootmine, kariloomade sööt) tootmisega tegelevate Euroopa ettevõtete aastakäive on umbes 400 miljardit eurot. Kariloomade pidamine võiks tulevikus märkimisväärselt panustada nii ring- kui ka digimajandusse, luues uusi Euroopa majanduse edulugusid.

Toidutootmine ja kariloomade pidamine on peamised panustajad ELi maapiirkondade kaubandusbilanssi. EL on loomsete saaduste tootmisel üldiselt isemajandav ja kaupleb ka maailmaturgudel (19,5 miljardit eurot). Ta on sea- ja linnuliha, piimatoodete ning munade netoeksportija. Mitmekülgses rahvusvahelises keskkonnas on loomakasvatussektori tegevuses hoidmine peale maapiirkondade kasulik ka kogu Euroopale tervikuna ja laiemalt kui ainult põllumajandusele. Tänu mahukale ekspordile suudab EL tagada rangete standardite järgimise toiduohutuses, keskkonnanõuetes ning loomade tervises ja heaolus ning suunata ka kaubanduspartnereid oma standardeid karmistama.

Umbes kolmveerand Euroopa rahvastikust elab praegu linnades. Prognooside kohaselt elab 2050. aastaks linnades 80% eurooplastest, mis teeks Euroopast Põhja-Ameerika kõrval teise kõige enam linnastunud piirkonna maailmas. Maapiirkondadest linnadesse liikumisel on mitmesuguseid põhjuseid.

Ühe selge seosena nähakse suuremaid sissetulekuid. Kariloomade pidamise vähendamisel võib olla otsene mõju linnastumise kasvule.

Allikad:
– European Urbanization Trends