Inimesed on bioloogiliselt kohanenud liha sisaldava toiduga ning lihal on oluline osa tervislikus ja tasakaalustatud toitumises. Teatud loomsetes saadustes leiduvad toitained ei ole taimsetest saadustest kergesti omastatavad (või ei ole neid üldse võimalik omastada).

Lihas leidub palju vitamiine, mineraalaineid ja asendamatuid toitaineid, mida kehal on lihtne omastada. Näiteks sisaldab 100 g punast liha umbes veerand riboflaviini, niatsiini, B₅– ja B₆-vitamiini ning kaks kolmandikku B₁₂-vitamiini päevasest soovituslikust kogusest.

Loomsete saaduste vähene tarbimine võib viia teatud toitainete vaeguse tekkimiseni. Uuringud on näidanud, et liiga vähene liha söömine võib häirida aju ja reproduktiivsüsteemi arengut. On tõestatud, et loomsetel saadustel põhinevaid toite on oluline tarbida imiku- ja väikelapseeas (esimese 1000 elupäeva jooksul) ning need on tähtsad luustiku ja aju arengu jaoks eelteismeeas.

Lihas ja töödeldud lihatoodetes on palju tähtsaid bioaktiivseid ühendeid, nagu B₁-vitamiin, raud, tsink, koliin, L-karnitiin, konjugeeritud linoolhape, glutatioon, tauriin ja kreatiin, mille füsioloogilisi omadusi on uuritud.

Näiteks on viimasel kahel aastakümnel palju tähelepanu pööratud konjugeeritud linoolhappele (Conjugated Linoleic Acid ehk CLA), kuna sel on hulk bioloogiliselt kasulikke toimeid. CLA moduleerib immuun- ja põletikureaktsioone ning suurendab luumassi. Karnosiin on tugev antioksüdant, sel on genotoksilisusevastane toime ning see pidurdab rakkude vananemist.

Inimene on arenenud omnivoorina ja liha on olnud miljoneid aastaid meie toidulaua keskne osa. Liha ja töödeldud lihatooted on tervisliku ja tasakaalustatud toitumise osa ning neid on ohutu tarbida.

---

Allikad:
– https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22452730
– Should dietary guidelines recommend low red meat intake?
– Health effects of dietary risks in 195 countries, 1990–2017: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2017