Enne kui kariloomade pidamisele seda tüüpi lihatootmise alternatiivi välja pakkuda, oleks ELis mõistlik hinnata mõju inimeste tervisele.

Osa inimeste jaoks on liha tootmine ilma loomadeta olnud juba ammune soov. Churchill mõtles juba 1930. aastatel tulevikust, mil liha toodetakse laboris. Kuid reaalsus selle utoopia taga ei ole tingimata seesama, mida Churchill oleks osanud oodata.

Laboris toodetud liha, kultiveeritud liha, in vitro liha – need on väljendid, mis hakkasid populaarsust koguma 2013. aastal. Siis sai maitsta maailma esimest tüvirakkudest liha, mille valmistas Mark Post Utrechti ülikoolist. Laboris toodetud liha on sellest ajast alates üldsusele esitatud kui kõige lootustandvamat lihaasendajat, mis lahendab loomade heaolu ja toiduohutuse mured ning säästab seejuures keskkonda.

See tavalise liha imitatsioon on ligi meelitanud suuri investeeringuid, eriti tunnustatud digitehnoloogia ettevõtetelt, kes kõik panustavad turu kiiresse kasvamisse traditsioonilise kariloomade pidamise sektori arvelt. Samas tundub teaduskirjandust lugedes, et teadlased on laboris toodetud liha suhtes skeptilisemad kui avalikkus.

Laboris toodetud liha ei valmi imeväel, vaid seda tuleb ikkagi toota!

Mark Posti selgituse järgi saadakse kultiveeritud või in vitro liha laboritingimustes kasvanud rakkudest ja kudedest, mitte elusorganismist. Täpsemalt on in vitro liha loomalt eraldatud lihasrakkude kobar, mis paljuneb rakkude jagunemist soodustavas kasvukeskkonnas Petri tassides. Ka tänapäevaste kõige kõrgtehnoloogilisemate meetodite puhul on kasvukeskkonnas rakkude kasvuks vaja kas hormoone, kasvufaktoreid, vasika loote seerumit, antibiootikume või fungitsiide. Eelnevast lähtudes ei saa laboris toodetud liha pidada looduslikuks alternatiiviks ELi kariloomade lihale, mis peab vastama rangetele nõuetele. Kariloomade pidamisel peab piirama antibiootikumide ja vältima hormoonide kasutamist. Tegelikult ei tohiks sellist laboris valmistatud toodet üldse lihaks nimetada, kuna see leiutis on pelgalt rakukultuur, millel puuduvad olulised rakutüübid (nt närvid, rasvarakud jt).

Laboris toodetud rakukultuuride keskkonnamõju on endiselt vastuoluline

Endiselt ei ole veel täpselt teada, kas laboris toodetud liha võiks olla kliima seisukohalt kestlik alternatiiv. Laboris toodetud liha kliimamõju oleneb sellest, milline on tootmise keskkonnajalajälg ning milline dekarboniseeritud energia tootmine suudetakse saavutada. Vaja on teha tõelise laboris valmistatud liha tootmissüsteemide detailne ja läbipaistev olelusringi hindamine. Praegu teada olevatele andmetele tuginedes saab väita, et laboris liha tootmine ei koorma keskkonda vähem kui tavalise liha tootmine.

Väga sageli jäetakse tähelepanuta asjaolud, et liha tootmine laboris on energiakulukas protsess ning selle käigus kasutatakse ühendeid ja molekule (hormoonid, antibiootikumid jt), mis on loomade toitmisel keelatud.

Tarbijate heakskiit

Teadlased usuvad, et tehisliha võib sisaldada suuremas koguses valke, kuid endiselt tekitab muret raua- ja B₁₂-vitamiini sisaldus. Kui toiteväärtus kõrvale jätta, siis on üks keerulistest ülesannetest, kuidas saavutada tulevikus tarbijatele vastuvõetava hinnaga laboris valmistatud liha organoleptilised omadused ja maitse, mis sarnaneksid tavalise liha omadega. Lihatootmisega tegelevad laboriettevõtted, kes soovivad olla konkurentsis ka 2020. aastatel, peavad suutma taasluua traditsioonilise liha struktuuri ja maitse ning veenda suurt osa tarbijatest. Sellest lähtudes ja jättes kõrvale üksikud tähelepanekud, ei saa laboris toodetud liha pidada lähiaja alternatiiviks, kuna kõigepealt tuleb saavutada tarbijate heakskiit, mis on pikaajaline ja proovile panev ülesanne.

Allikad:

– Hocquette jt, 2013
– Laboris toodetud liha ajaraam
– Laboris toodetud liha lääneriikides: taimetoitlaste reaktsiooni ebaproportsionaalne kajastamine, demograafiline tegelikkus ja järeldused laboris toodetud liha müügi korral
– Bill Gates ja Richard Branson veavad kihla, et laboris toodetud liha on tulevikutoit
– https://www.futura-sciences.com/planete/actualites/rechauffement-climatique-viande-in-vitro-encore-pire-planete-vraie-75120/
– Kas tehislihaga on võimalik säästa keskkonda ja rahuldada tarbijate vajadusi?
– Mis on tehisliha ja kuidas see mõjutab lihatööstuse tulevikku?
– Kariloomade ja laboris toodetud liha mõju kliimale – John Lynch ja Raymond Pierre Humbert
– Laboris toodetud liha on igaühele sobiva hinnaga
– Laboris toodetud liha ja tarbijate heakskiit: süstemaatiline ülevaade