Euroopa loomakasvatusmudelist loobumisega seotud sotsiaalseid, keskkonna- ja majandusmõjusid on keeruline hinnata isegi kariloomade pidamist uurivatel teadlastel ning paljusid kõrvaltoimeid on ka peaaegu võimatu ette näha. On aga viis kindlat tagajärge, mis tõenäoliselt ilmnevad.

Euroopa kaotab oma liidrikoha ringbiomajanduses

Ülemaailmses ringbiomajanduses on kariloomadel mitu tähtsat rolli, mis kaovad, kui kariloomi enam ei peeta. Toiduahela kõrvalsaaduste ärakasutamisega muudavad kariloomad põllumajandust tõhusamaks ning ühiskonda kultuuriliselt rikkamaks ja loomingulisemaks. Inimtoiduks sobimatu rohu, põhu ja kliide biomassi ringlussevõtt või väärindamine, nagu mõned ütlevad, on tähtis protsess. Kui nimetatud jääke ja kõrvalsaadusi ei kasuta kariloomad, siis muutuvad need keskkonnale koormavaks, kuna inimesed vajavad üha enam töödeldud toitu. Loomade toornahkade taaskasutamisel saab ilusat ja vastupidavat materjali, mille ainulaadseid omadusi on võimalik ära kasutada jalatsite, riiete, kodusisustuse, autoistmete, muusikariistade ning paljude teiste toodete valmistamisel ja raamatute köitmisel. See võimaldab mitmes Euroopa riigis luua ja säilitada kultuuriväärtusi. Nahka võib ilmselt pidada esimeseks ringmajanduse tooteks ajaloos.

Taaskasutades sõnnikut bioressursina ja kasutades söödabaasina põllukultuuride kasvatamiseks sobimatuid rohumaid, reguleerivad kariloomad ka ökoloogilist ringlust, sulgevad toitainete ringluse, suurendavad mullaviljakust ja süsiniku sidumist. Piirkondades, kus rohumaid kasutatakse vaheldumisi kariloomade pidamiseks ja põllukultuuride kasvatamiseks, on sellise vahetamisega võimalik pidurdada põllukultuuride kahjurite elutsüklit ning põllumajandustootjad saavad kasutada vähem taimekaitsevahendeid. Maailmas, kus puuduvad kariloomad ja kasvab nõudlus taimsete toodete järele, jõutakse põllumajandusmaade ülekasutamiseni ja vajadus toidu kasvatamiseks sobiva maa järele üha suureneb. Selle tagajärjel väheneb bioloogiline mitmekesisus ja hüljatakse maid piirkondades, mis ei sobi põllu- või valgukultuuride kasvatamiseks, nagu nt mägised alad või rannaniidud.

Euroopa maapiirkonnad vaesuvad

Euroopa maapiirkondades on kariloomad väga tähtsad. Kariloomi peetakse peaaegu kõikides piirkondades üle kogu Euroopa eri tootmisvormides, lähtudes majanduslikest, geograafilistest või sotsioloogilistest oludest. Loomakasvatussektor panustab olulisel määral Euroopa majandusse (168 miljardit eurot aastas, mis moodustab 45% kogu põllumajandustegevusest), väliskaubandusbilanssi ja loob töökohti peaaegu 30 miljonile inimesele. Kariloomade pidamise lõpetamine soodustab väljarännet maapiirkondadest. Nii suureneb surve linnadele ning kahjustub inimeste side looduse ja kultuuriväärtustega. Ülemaailmse soojenemise kontekstis suurendab mahajäetud maade hulk ka riski metsatulekahjude tekkeks.

Sünteetiliste väetiste kasutamine sageneb ja hind tõuseb

Toidu tootmisel loomakasvatussektoris tekib ka hulk kõrvalsaadusi, nagu sõnnik ja jäätmed. Praegu kasutatakse kariloomade pidamisest tekkivaid orgaanilisi väetisi 40%-l kogu maailma haritavast põllumaast. Kariloomade pidamisest loobumine tähendab seega sünteetiliste väetiste kasutamise suurenemist. Euroopa põllumajandustootjad hakkaksid rohkem sõltuma väetiste sisseveost ja see ohustaks toiduga kindlustatust. Juba praegu moodustavad väetised kolmandiku põllumajandustootjate kuludest ja kui tulevikus peaks väetiste hind veelgi tõusma, siis ei pruugi põllukultuuride kasvatamine enam ilma ülemaailmse hinnatõusuta kasumlik olla.

Väetis on vaid üks sümboolne näide, mis on ühine kõikidele kariloomadele. Ka paljusid teisi vähem tuntud loomakasvatussektori kõrvalsaadusi, nagu kosmeetikatooted või bioenergia, on ilma suurte keskkonna-, majandus- ja sotsiaalkuludeta keeruline asendada.

Euroopa toidukultuuri pärand kaob osaliselt

Täielik kariloomade pidamisest loobumine muudaks keerukaks kogu rahvastiku toiduga varustamise. Ilma liha, piima, munade ja kalata ei saaks ELi liikmesriikide rahvastik toidust piisavalt vajalikke asendamatuid toitaineid. Taimetoitlased peavad vajalike toitainete saamiseks sööma suuremaid koguseid ning tarbima rohkem kaloreid, kuna taimse toidu tihedus on loomsest väiksem.

Kariloomade liha söömisest loobumine tähendaks kaltsiumi, A- ja B₁₂-vitamiini ning mõne olulise rasvhappe (kalast) vaegust. Viimati nimetatud on tähtsad, kuna nende tarbimine aitab vähendada haigestumist südame-veresoonkonna haigustesse ning parandada imikutel kognitiivset võimekust ja nägemist. Loomsed saadused on B₁₂-vitamiini ja teatud rasvhapete ainus kättesaadav ja otsene allikas.

Seda arvesse võttes võib juhtuda, et maapiirkondades tegutsevate põllumajandusettevõtete ja kariloomade pidamise asemele tekivad lihaalternatiivide tootmisele keskendunud ettevõtted ja B₁₂-vitamiini tootev ravimitööstus.

Meie toidulaua CO₂ jalajälg ei vähene märgatavalt

Kliimamuutuste seisukohalt ei ole maailm ilma kariloomadeta ilmselt selline, nagu mõned arvavad. Ilma mäletsejateta muutuks karja- ja heinamaade eest hoolitsemine väga keeruliseks. Metsamaad laieneksid ja muutuksid kõrge õhutemperatuuri korral tulekahjudele vastuvõtlikumaks. USA loomateadlased Mary Beth Hall ja Robin R. White uurisid, kui palju väheneks CO₂ heide kariloomade pidamisest loobumise korral.

Selgus, et CO₂ heite vähenemine kui kariloomadest loobumise peamine kõrvalmõju oleks 2,6 protsenti. Võttes arvesse Euroopa ja USA loomakasvatusmudelite mitmekesisust ja erinevusi, võime eeldada, et Euroopas oleks see vähenemine veelgi väiksem. Lisaks on väga vähe uuritud sünteetiliste lihaalternatiivide CO₂ jalajälge, mis ei pruugi samuti olla nii väike, kui esialgu arvati.

Prantsusmaa riikliku põllumajandusuuringute instituudi (INRA) teadlane Jean-Louis Peyraud on Euroopa avaliku ja erasektori partnerluse töörühma Animal Task Force nimel 2017. aastal öelnud: „Kariloomade pidamiseta on maailm lühikeses, keskpikas ja pikas plaanis utoopia. On aeg naasta faktidel põhineva realistliku tulevikuvaate juurde. Kariloomadest loobumine oleks inimkonna seisukohalt täielik rumalus. Küll aga on tähtis muuta praeguseid loomakasvatusviise, loomi rohkem austada, nende eest hästi hoolitseda ning tagada neile valu- ja pingevaba tapmine. Et vähendada kariloomade pidamise negatiivseid kõrvalmõjusid ja suurendada kasu, mida ühiskond sellest saab, on oluline teha järjepidevalt uurimistööd ja uuendusi.“

Allikad:
- https://www.pnas.org/content/114/48/E10301.full
- https://www.futura-sciences.com/planete/actualites/rechauffement-climatique-viande-in-vitro-encore-pire-planete-vraie-75120/
- http://pr.euractiv.com/pr/world-without-livestock-farming-makes-no-sense-humanitarian-economic-ecological-and-agronomic

Kariloomade pidamisel on Euroopas pikk ajalugu ja sellega tegeletakse pea kõikides riikides ka praegu. Kohalikest ja geograafilistest oludest lähtudes on kasutusel mitmesuguseid majandamisviise. Loomakasvatussektor panustab olulisel määral Euroopa majandusse (168 miljardit eurot aastas, 45% kogu põllumajandustegevusest) ning loob peamiselt maapiirkondades töökohti peaaegu 4 miljonile inimesele ja toetab kaudselt 30 miljoni inimese töökohta. Loomsete saaduste (piima- ja lihatoodete tootmine, kariloomade sööt) tootmisega tegelevate Euroopa ettevõtete aastakäive on umbes 400 miljardit eurot. Kariloomade pidamine võiks tulevikus märkimisväärselt panustada nii ring- kui ka digimajandusse, luues uusi Euroopa majanduse edulugusid.

Toidutootmine ja kariloomade pidamine on peamised panustajad ELi maapiirkondade kaubandusbilanssi. EL on loomsete saaduste tootmisel üldiselt isemajandav ja kaupleb ka maailmaturgudel (19,5 miljardit eurot). Ta on sea- ja linnuliha, piimatoodete ning munade netoeksportija. Mitmekülgses rahvusvahelises keskkonnas on loomakasvatussektori tegevuses hoidmine peale maapiirkondade kasulik ka kogu Euroopale tervikuna ja laiemalt kui ainult põllumajandusele. Tänu mahukale ekspordile suudab EL tagada rangete standardite järgimise toiduohutuses, keskkonnanõuetes ning loomade tervises ja heaolus ning suunata ka kaubanduspartnereid oma standardeid karmistama.

Umbes kolmveerand Euroopa rahvastikust elab praegu linnades. Prognooside kohaselt elab 2050. aastaks linnades 80% eurooplastest, mis teeks Euroopast Põhja-Ameerika kõrval teise kõige enam linnastunud piirkonna maailmas. Maapiirkondadest linnadesse liikumisel on mitmesuguseid põhjuseid.

Ühe selge seosena nähakse suuremaid sissetulekuid. Kariloomade pidamise vähendamisel võib olla otsene mõju linnastumise kasvule.

Allikad:
- European Urbanization Trends

Inimesed on bioloogiliselt kohanenud liha sisaldava toiduga ning lihal on oluline osa tervislikus ja tasakaalustatud toitumises. Teatud loomsetes saadustes leiduvad toitained ei ole taimsetest saadustest kergesti omastatavad (või ei ole neid üldse võimalik omastada).

Lihas leidub palju vitamiine, mineraalaineid ja asendamatuid toitaineid, mida kehal on lihtne omastada. Näiteks sisaldab 100 g punast liha umbes veerand riboflaviini, niatsiini, B₅- ja B₆-vitamiini ning kaks kolmandikku B₁₂-vitamiini päevasest soovituslikust kogusest.

Loomsete saaduste vähene tarbimine võib viia teatud toitainete vaeguse tekkimiseni. Uuringud on näidanud, et liiga vähene liha söömine võib häirida aju ja reproduktiivsüsteemi arengut. On tõestatud, et loomsetel saadustel põhinevaid toite on oluline tarbida imiku- ja väikelapseeas (esimese 1000 elupäeva jooksul) ning need on tähtsad luustiku ja aju arengu jaoks eelteismeeas.

Lihas ja töödeldud lihatoodetes on palju tähtsaid bioaktiivseid ühendeid, nagu B₁-vitamiin, raud, tsink, koliin, L-karnitiin, konjugeeritud linoolhape, glutatioon, tauriin ja kreatiin, mille füsioloogilisi omadusi on uuritud.

Näiteks on viimasel kahel aastakümnel palju tähelepanu pööratud konjugeeritud linoolhappele (Conjugated Linoleic Acid ehk CLA), kuna sel on hulk bioloogiliselt kasulikke toimeid. CLA moduleerib immuun- ja põletikureaktsioone ning suurendab luumassi. Karnosiin on tugev antioksüdant, sel on genotoksilisusevastane toime ning see pidurdab rakkude vananemist.

Inimene on arenenud omnivoorina ja liha on olnud miljoneid aastaid meie toidulaua keskne osa. Liha ja töödeldud lihatooted on tervisliku ja tasakaalustatud toitumise osa ning neid on ohutu tarbida.

---

Allikad:
- https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/22452730
- Should dietary guidelines recommend low red meat intake?
- Health effects of dietary risks in 195 countries, 1990–2017: a systematic analysis for the Global Burden of Disease Study 2017

Veise- ja vasikaliha tarbimine on Euroopas ning ka maailma muudes piirkondades vähenenud.

Allpool on FAOSTATi (ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni FAO statistika andmebaas) graafikud, millel on kujutatud viimaseid suundumusi.

Toiduainete, liha ja vähi omavahelisi seoseid on väga keeruline uurida, kuna on palju tegelikke või arvatavaid tunnuseid, mis võivad haiguse teket või kujunemist mõjutada.

Riikide ametiasutuste soovitused põhinevad Rahvusvahelise Vähiuurimiskeskuse (International Agency for Research Studies on Cancer ehk IARC) uuringutel, milles esitatakse ja liigitatakse kindlaid või eeldatavaid mõjureid, mis põhjustavad vähki.

Terminit „kantserogeenne“ kasutatakse vähki tekitada võivate mõjurite tähistamiseks. Avalikkusele mõeldud sõnumites on probleemne tegusõna „põhjustama“. Vähi puhul on võimatu esitada kindlaid põhjus-tagajärg seoseid. Teisiti öeldes ei saa väita, et kui inimene sööb töödeldud liha, siis ta KINDLASTI haigestub jämesoolevähki. Samamoodi ei ole võimalik järeldada, et kui inimesel on kokkupuude kantserogeense ainega, siis ta kindlasti haigestub vähki. Teadlaste jaoks on kantserogeenne see, millega kokkupuude kindlas koguses kindla ajavahemiku vältel võib suurendada teatud tüüpi vähki haigestumise riski kogu eluea jooksul. Kuid avalikkusele mõeldud sõnumites muutub selle tõlgendus selliselt, et kui mingi aine või toit on kantserogeenne, siis ta põhjustab kindlasti ka vähki.

Igaühel on oma arvamus ohtude ja tõenäosuste kohta. Teatud uskumuste kinnitamiseks või ümberlükkamiseks kasutatakse aeg-ajalt ka naeruväärseid põhjendusi. Samamoodi usuvad mõned, et kui inimene ei söö teatud toiduaineid või kantserogeenseid aineid sisaldavaid toite, siis ta on kindlasti vähi eest kaitstud. Kahjuks ei vasta see tõele. Inimene võib haigestuda (ja see on statistiliselt võimalik) kopsuvähki ka siis, kui ta ei suitseta, ja jämesoolevähki siis, kui ta on range taimetoitlane. Mitte kunagi ei saa täie kindlusega väita, et kui inimene sööb iga päev töödeldud liha, siis ta kindlasti haigestub jämesoolevähki. Kuid see ei tähenda, et risk haigestuda on sama, kui teatud toiduainet süüa või mitte.

Eelmainitud IARC aruanne ei liigita aineid selle alusel, kui kantserogeensed need on, samuti ei hinnata selles kantserogeensena märgitud ainetega kokkupuutel esinevat individuaalset või kollektiivset ohtu. Seetõttu ei saa kõiki kantserogeenseid aineid käsitleda samal viisil. Väide, et töödeldud liha on nagu suitsetamine või asbest, on väga vale ega aita kuidagi kaasa avaliku arvamuse kujundamisele. Kantserogeensed ained on erinevad, kuid IARC ülesanne ei ole neid liigitada. Huvipakkuvad ja äramärkimist väärivad IARC uurimistulemused punase liha ja töödeldud liha päevaste koguste kohta, mis on töödeldud liha puhul 50 grammi ja punase liha puhul 100 grammi.Need kogused on palju suuremad kui Euroopa ja kogu ülejäänud maailma tarbijad keskmiselt söövad.

Tarbijad nagu kõik, kes otsustamisega silmitsi seisavad, reageerivad erinevalt ning seega on ametiasutuste jagatav teave väga oluline ja seda peaks eelistama mitteteaduslikele allikatele. Mõned inimesed võivad jätkata liha tarbimist, kui nad saavad teada, et ohu suurenemise risk on väike. Teised võivad jällegi tarbimist vähendada. Ametiasutused peaksid kõige enam meeles pidama seda, et kõikvõimalikke ohte puudutavad sõnumid peavad olema selged ja korrektselt esitatud.

Allikad:
- Cancer in British vegetarians - Keys T et al. (2014) Am J Clin Nutr 100(suppl): 378S–85S.

Oxfordi sõnaraamatu järgi tähendab töötlemine mehaanilisi või keemilisi tegevusi millegi muutmiseks või säilitamiseks. Mõned töötlemisetapid on kahjutud või isegi kasulikud, nagu näiteks mikrotoitainete või teiste kasulike ühendite säilitamine või biokättesaadavuse suurendamine. Poststrukturalismis on kahte sellist vastandlikku poolt nagu töödeldud-naturaalne, kus üks termin on väärtuslikum kui teine, käsitletud vaid kultuurilise üldistusena, mitte aga põhimõttelise kategooriana, millele tugineda.

Lisaks on mitmel liha tootmiseks kasutatud koostisosal sensoorsed, tehnoloogilised ja eriti just ohutut hügieeni tagavad eelised. Neist enamasti ei räägita, vaid rõhutatakse nende võimalikke kahjulikke mõjusid. Näiteks fermenteeritud lihas sisalduv nitraat võimaldab lisada toidule värvi ja maitset, kuid samal ajal tagab ka toidu ohutuse. Lihas sisalduv kogus on väga väike võrreldes kogustega, mida inimesed saavad joogiveest ja köögiviljadest.

Allikad:
- Gibney et al., 2017
- Cornwell et al., 2018; King and White, 1999
- Ribas-Agustí et al., 2017; Weaver et al., 2014

Toidule lisatakse ka teisi aineid, näiteks happelist mahla (nt sidrunist) kasutatakse köögiviljade tumenemise vältimiseks ning puidu põlemisest tekkivat suitsu ja soola kasutatakse liha säilitamiseks. Vanad roomlased nägid, et kaaliumnitraat aitas kaasa liha säilitamisele ja vorstide tootmisele, hoides ära liha pruuniks muutumise ning vältides soovimatute bakterite levikut.

Just seepärast, et liha värvus ei muutuks, lisatakse vahel liha säilitamisel kontrollitud koguses nitraate ja nitriteid.

Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) esitas 2003. aastal Euroopa Komisjonile teadusliku arvamuse, et suuremale osale töödeldud lihatoodetele on botuliintoksiini kasvu vältimiseks vaja lisada nitritit (või nitraati).

Tänu jahekappide kasutamisele, põhjalikumatele mikrobioloogilistele teadmistele, hügieenireeglite järgimisele ning bakteriostaatiliste omadustega vürtside ja maitseainete, nagu küüslaugu, pipra ja tšilli kasutamisele on tänapäeval võimalik lihatooteid säilitada, ilma et peaks lisama palju säilitusaineid.

Kaitstud päritolunimetustega sinkides, näiteks Parma singis, ei ole nende pika valmistusaja tõttu vaja nitraate kasutada ja seetõttu neid enam ei kasutatagi. On oluline mainida, et nitraate leidub paljudes taimedes (lehtsalat sisaldab 3 g/kg) ja tähtis on saavutada toitumises tasakaal, nii et kasutatakse ära kõikide toitude kasulikke omadusi ja välditakse samal ajal terviseriske.

Allikad:
- EFSA: Re‐evaluation of potassium nitrite (E 249) and sodium nitrite (E 250) as food additives

Enne kui kariloomade pidamisele seda tüüpi lihatootmise alternatiivi välja pakkuda, oleks ELis mõistlik hinnata mõju inimeste tervisele.

Osa inimeste jaoks on liha tootmine ilma loomadeta olnud juba ammune soov. Churchill mõtles juba 1930. aastatel tulevikust, mil liha toodetakse laboris. Kuid reaalsus selle utoopia taga ei ole tingimata seesama, mida Churchill oleks osanud oodata.

Laboris toodetud liha, kultiveeritud liha, in vitro liha – need on väljendid, mis hakkasid populaarsust koguma 2013. aastal. Siis sai maitsta maailma esimest tüvirakkudest liha, mille valmistas Mark Post Utrechti ülikoolist. Laboris toodetud liha on sellest ajast alates üldsusele esitatud kui kõige lootustandvamat lihaasendajat, mis lahendab loomade heaolu ja toiduohutuse mured ning säästab seejuures keskkonda.

See tavalise liha imitatsioon on ligi meelitanud suuri investeeringuid, eriti tunnustatud digitehnoloogia ettevõtetelt, kes kõik panustavad turu kiiresse kasvamisse traditsioonilise kariloomade pidamise sektori arvelt. Samas tundub teaduskirjandust lugedes, et teadlased on laboris toodetud liha suhtes skeptilisemad kui avalikkus.

Laboris toodetud liha ei valmi imeväel, vaid seda tuleb ikkagi toota!

Mark Posti selgituse järgi saadakse kultiveeritud või in vitro liha laboritingimustes kasvanud rakkudest ja kudedest, mitte elusorganismist. Täpsemalt on in vitro liha loomalt eraldatud lihasrakkude kobar, mis paljuneb rakkude jagunemist soodustavas kasvukeskkonnas Petri tassides. Ka tänapäevaste kõige kõrgtehnoloogilisemate meetodite puhul on kasvukeskkonnas rakkude kasvuks vaja kas hormoone, kasvufaktoreid, vasika loote seerumit, antibiootikume või fungitsiide. Eelnevast lähtudes ei saa laboris toodetud liha pidada looduslikuks alternatiiviks ELi kariloomade lihale, mis peab vastama rangetele nõuetele. Kariloomade pidamisel peab piirama antibiootikumide ja vältima hormoonide kasutamist. Tegelikult ei tohiks sellist laboris valmistatud toodet üldse lihaks nimetada, kuna see leiutis on pelgalt rakukultuur, millel puuduvad olulised rakutüübid (nt närvid, rasvarakud jt).

Laboris toodetud rakukultuuride keskkonnamõju on endiselt vastuoluline

Endiselt ei ole veel täpselt teada, kas laboris toodetud liha võiks olla kliima seisukohalt kestlik alternatiiv. Laboris toodetud liha kliimamõju oleneb sellest, milline on tootmise keskkonnajalajälg ning milline dekarboniseeritud energia tootmine suudetakse saavutada. Vaja on teha tõelise laboris valmistatud liha tootmissüsteemide detailne ja läbipaistev olelusringi hindamine. Praegu teada olevatele andmetele tuginedes saab väita, et laboris liha tootmine ei koorma keskkonda vähem kui tavalise liha tootmine.

Väga sageli jäetakse tähelepanuta asjaolud, et liha tootmine laboris on energiakulukas protsess ning selle käigus kasutatakse ühendeid ja molekule (hormoonid, antibiootikumid jt), mis on loomade toitmisel keelatud.

Tarbijate heakskiit

Teadlased usuvad, et tehisliha võib sisaldada suuremas koguses valke, kuid endiselt tekitab muret raua- ja B₁₂-vitamiini sisaldus. Kui toiteväärtus kõrvale jätta, siis on üks keerulistest ülesannetest, kuidas saavutada tulevikus tarbijatele vastuvõetava hinnaga laboris valmistatud liha organoleptilised omadused ja maitse, mis sarnaneksid tavalise liha omadega. Lihatootmisega tegelevad laboriettevõtted, kes soovivad olla konkurentsis ka 2020. aastatel, peavad suutma taasluua traditsioonilise liha struktuuri ja maitse ning veenda suurt osa tarbijatest. Sellest lähtudes ja jättes kõrvale üksikud tähelepanekud, ei saa laboris toodetud liha pidada lähiaja alternatiiviks, kuna kõigepealt tuleb saavutada tarbijate heakskiit, mis on pikaajaline ja proovile panev ülesanne.

Allikad:

- Hocquette jt, 2013
- Laboris toodetud liha ajaraam
- Laboris toodetud liha lääneriikides: taimetoitlaste reaktsiooni ebaproportsionaalne kajastamine, demograafiline tegelikkus ja järeldused laboris toodetud liha müügi korral
- Bill Gates ja Richard Branson veavad kihla, et laboris toodetud liha on tulevikutoit
- https://www.futura-sciences.com/planete/actualites/rechauffement-climatique-viande-in-vitro-encore-pire-planete-vraie-75120/
- Kas tehislihaga on võimalik säästa keskkonda ja rahuldada tarbijate vajadusi?
- Mis on tehisliha ja kuidas see mõjutab lihatööstuse tulevikku?
- Kariloomade ja laboris toodetud liha mõju kliimale - John Lynch ja Raymond Pierre Humbert
- Laboris toodetud liha on igaühele sobiva hinnaga
- Laboris toodetud liha ja tarbijate heakskiit: süstemaatiline ülevaade