Biometaani potentsiaal Euroopas ja Eestis

Venemaa sissetung Ukrainasse ning sellele järgnenud pingete eskaleerumine sunnivad ELi kiirelt leidma viisi, kuidas lõpetada sõltuvus Vene gaasist. Energiahinnad maailmaturul on hüppeliselt kasvanud ning gaasi hind on tõusnud rekordtasemele.

EL sõltub suurel määral Venemaa fossiilkütustest ning ainuüksi gaasi import moodustab 45% ELi kogutarbimisest. Energiavarustuse ebakindlus ja kättesaadavuse sõltuvus Vene võimudest süvendab hinnatõusu veelgi. Kiire üleminek puhtale energiale ei ole kunagi varem olnud nii kiireloomuline, seda nii meie suveräänsuse kui kliima seisukohalt.

Tulenevalt vajadusest kiirelt tegutseda, esitas Euroopa Komisjon 8. märtsil kava REPowerEU, millega ajakohastatakse 2021. aastal avaldatud strateegiat „Eesmärk 55“ ning mille eesmärk on võimalikult lühikese aja jooksul mitmekesistada gaasitarneid, kiirendada taastuvallikatest toodetud gaaside kasutuselevõttu ning parandada energiatõhustust.

Euroopa Komisjoni asepresident Frans Timmermans on seadnud eesmärgiks enne käesoleva aasta lõppu vähendada ELi nõudlust Venemaa gaasi järele kahe kolmandiku võrra. See eeldab energiapöörde  kiirendamist, alustades biometaani ja vesiniku tootmisest. Lisaks eesmärgile kahekordistada taastuvallikatest toodetud vesiniku tootmine ning soojuspumpade, tuule- ja päikeseenergia maht, näeb kava ette, et mõne aasta jooksul  kümnekordistatakse biometaani tootmismaht.  See võimaldaks ELil 20% Venemaalt imporditud maagaasist asendada jätkusuutliku, soodsama ning kohapeal toodetud alternatiiviga.

Biogaasi saadakse orgaaniliste materjalide, nagu sõnnik, rohtne biomass või biolagunevad jäätmed, anaeroobsel kääritamisel. Biogaasi tehnilisel puhastamisel on võimalik toota biometaani. ELis toodetakse hetkel 3 miljardit kuupmeetrit biometaani. Tootmismahu suurendamiseks 35 miljardi kuupmeetrini nagu REPowerEU ette näeb, tuleb koondada tootmiseks vajalik lähteaine. Euroopa Biogaasi Assotsiatsiooni andmetel on loomasõnnik kõige potentsiaalsem ressurss biometaani tootmise jätkusuutlikuks kasvatamiseks – 2030. aastal oleks sõnniku osakaal biometaani tootmisel 45%. 30% pärineks ülejäänud põllumajandussektorist ning väike osa tulevasest toodangust võiks pärineda toidujäätmete (6%) ja tööstusliku reovee (9%) käitlemisest. Seega 2030. aastaks on seatud strateegiline siht toota loomakasvatusettevõtetes biometaani.

Selle eesmärgi saavutamine nõuab meie loomakasvatusettevõtetes olulisi muudatusi. Euroopa Biogaasi Assotsiatsiooni hinnangul on meil vaja ehitada umbes 5000 uut biometaani tehast. Arvestades, et ainuüksi Saksamaa on 9 aastaga ehitanud 6000 tehast, on see teostatav. Ekspertide hinnangul on see tehniliselt teostatav järgmise 8 aasta jooksul. Kiire ja lihtne lahendus, mis oleks ka kuluefektiivne, oleks varustada olemasolevad biogaasijaamad (mis täna toodavad 17 miljardit kuupmeetrit biogaasi) metaani tootmiseks vajalike seadmetega. Üks olulisemaid ja aeganõudvamaid takistusi biogaasijaamade rajamisel on aga erinevate lubade taotlemine. Euroopa Komisjon on lubanud leida viisi, kuidas lubade saamiseks kuluvat aega lühendada.

Panused on suured ning kasu ühiskonnale võib olla mitmekordne. Biometaanil põhinevate lahenduste väljatöötamine oleks ka kuluefektiivne, kuna biometaani tootmise suurendamiseks vajaminevad 83 miljardit eurot oleks raha, mis suunatakse otse meie sisemajandusse. See võimaldaks meil toota biometaani kuludega, mis on viimase paari kuu maagaasi hinnast oluliselt madalamad isegi ilma CO2 hinda arvestamata.

Biometaani ja biogaasi tootmine aitab ohjeldada ka toiduhindade kõikumisi. Gaasi toodetakse orgaanilisest lähteainest, mis suunatakse kääritisse. Kääritusprotsessi tulemusel saadakse toiteainerikas digestaat, mida saab kasutada väetisena. See võimaldab vähendada sõltuvust Venemaalt imporditud sünteetilistest väetistest. Lisaks, kui kasutada orgaanilise väetisena digestaati, väheneb vajadus kasutada maagaasi keemiliste väetiste tootmiseks, mis omakorda vähendab kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning sõltuvust maagaasist. Arvestades, et Venemaa on maailma suurim väetiste eksportija, eksportides 50 miljonit tonni aastas, mis on 13% maailma kogutoodangust, on loomakasvatusest saadava digestaadi suurendamine kasutamata võimalus.  

See on veel üks oluline põhjus, miks EL peab säilitama oma loomakasvatuse. Loomakasvatust tuleb väärtustada ja arendada, et tagada energiaga isevarustatus, kiirendada rohepööret, vähendada heitkoguseid ja sõltuvust fossiilkütuste impordist, kaitsta hinnatõusu eest, panustada kliimamuutuste mõjudega võitlemisse ning anda uut hoogu Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamiseks.

Biometaani tootmise potentsiaal Eestis suuresti kasutamata

2021. aasta seisuga toodetakse sõnnikust ja teistest jäätmetest biogaasi viies Eesti põllumajandusettes ning viimastel aastatel on üle mindud ka biometaani tootmisele. Nii toodetakse sõnnikust biometaani Järvamaal Oisus, Viljandimaal Kõos, Lääne-Virumaal Vinnis, Tartumaal Ilmatsalus ning kohe ka Järvamaal Aravetel.

Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti viies biogaasijaamas käideldakse kokku ca 10%. Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas (Vinni, Tartu, Oisu) käideldakse täna 200 000 tonni, Kõos ca 86 000 tonni ja Aravetel kuni 100 000 tonni sõnnikut ja läga.

Esimesena Baltikumis hakkas 2018. aastal biometaani tootma Biometaan OÜ Viljandimaal. Tootmise mahuks on kuni 1,5 miljonit normaalkuupmeetrit (Nm3) biometaani. Euroopa üks kaasaegsemaid biometaanijaamu asub Koksvere külas 1700 lüpsilehmaga Mangeni farmi vahetus naabruses. Normaalkuupmeetris biometaanis on ligilähedaselt sama palju energiat kui 1 liitris vedelkütuses. Energia allikaks on metaan (CH4), mis on samaväärne kütus maagaasiga. Koksvere külas toodetava biometaani tooraineks on Mangeni ja Õnne farmi lüpsilehmade läga, silo ja sõnnik. Ühes aastas kasutatakse ära 81 000 tonni läga, 5000 tonni tahesõnnikut ja 5000 tonni silo.

„Põllumajandussektoris nähakse heitme vähendamisel suurimat potentsiaali biometaani tootmise suurendamisel, millele järgneb oluliselt väiksema potentsiaaliga täppisväetamine. Hea meel on tõdeda, et viimastel aastatel on alustatud biometaani tootmist juba mitmete loomakasvatajate sõnnikust, kuid biometaani tootmise potentsiaali on Eestis palju rohkem,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Riina Maruštšak.

„Praeguse arusaama kohaselt pole põllumajanduses kavandatud kliimaeesmärkide saavutamisse panustamine ilma toidutootmist vähendamata võimalik. Peame siiski väga tähtsaks biometaani tootmise arendamist, sest see pakub vähemalt osalist lahendust nii transpordisektoris kui põllumajanduses. Lisaks edendab see ringmajandust ja selle tootmisega panustatakse ka metaani emissiooni vähendamisse,“ lisas Maruštšak.

Praegu on hinnatud, et põllumajanduse kõrvalsaadustest (läga, sõnnik) toodetud biometaanil on transpordikütusena kasutamisel negatiivne süsiniku emissioon. Seda meie inventuurides kahjuks veel aga ei arvestata.

Eestis on olemas biometaani tootmise potentsiaal, mis tagaks transpordis taastuvkütuste 14% osakaal aastaks 2030. Sellest potentsiaalist väga olulise osa moodustavad põllumajandusjäätmed, millega peaksime kodumaise biometaani tootmise edendamisel arvestama. Kui varem oli seisukoht, et kuni 2023. aastani makstavate turutoetuseta ei ole võimalik hakkama saada, siis nüüdseks on see mõnevõrra muutnud. Saab küll, aga selleks on vaja tagada õigusselgus ja piirata nii-öelda odavate taastuvkütuste sertifikaatide ligipääsu Eesti kütuseturule. Seeläbi tagada Eesti tootjatele ausad konkurentsitingimused.

Põllumajanduskoja hinnangul on biometaani tootmise suurendamise puhul tegemist meetmega, mida saab rakendada nüüd ja kohe – tehnoloogia ja kogemus on olemas. Ka põllumajandustootjate seas on huvi ja valmisolek olemas. Potentsiaali realiseerimiseks on vaja koostööd avaliku ja erasektori vahel ning selget õigusraamistikku, mis tagab tootjatele investeerimiskindluse.