Antibiootikumide vastutustundlik kasutamine tagab nende toimivuse tulevikus

Euroopa loomakasvatajad ja loomaarstid näevad palju vaeva, et vähendada vajadust antibiootikumide kasutamise järele loomakasvatuses ja tagada antibiootikumide vastutustundlik kasutamine. Siiski on vaja kõigi osapoolte täiendavaid jõupingutusi ka edaspidi, et tagada algatuse „Üks tervis“ tulemused antimikroobse resistentsusega (AMR) võitlemisel.

Kõik antibiootikumide kasutamise piirangud loomakasvatuses, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist, peavad olema teaduspõhised, et mitte seada ohtu loomade tervist ja heaolu. Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel[1] pärineb 75% AMR-iga seotud nakkustest tervishoiuasutustest. On selge, et isegi kui me peataks täielikult antibiootikumide kasutamise loomakasvatuses, ei lahendaks see täielikult  inimeste antimikroobset resistentsust. Seetõttu ei ole mõistlik kutsuda üles rakendama veel piiravamaid eeskirju seoses antibiootikumide kasutamisega loomadel, eriti Euroopa Liidus, kus 94% Eurobaromeetri küsitlusele vastanutest arvab[2], et loomade heaolu kaitsmine on oluline.

Euroopa Loomaarstide Föderatsioon (FVE) avaldas hiljuti oma arvamuse[3] Euroopa Rahvatervise Liidu (EPHA) aruandes „Antibiootikumide rutiinse kasutamise lõpetamine põllumajandusloomadel Euroopas“ toodud informatsiooni kohta. Loomaarstid kritiseerisid aruandes toodud alusetut eeldust, et põllumajandustootjad ei järgi antibiootikume käsitlevaid uusi eeskirju. Loomaarstide föderatsiooni arvamuses rõhutatakse, et viimase 15 aasta jooksul on nii inimeste kui loomade puhul rakendatud  erinevaid meetmeid, mille eesmärgiks on võidelda antibiootikumide suhtes resistentsuse tekkega ning tagada antibiootikumide tõhususe säilitamine.

Loomaarstide föderatsiooni hinnangul ei põhine teaduslikele uuringutele EPHA aruandes pakutud eesmärk seada antibiootikumide kasutamise maksimaalseks tasemeks 30 mg/kg populatsiooni korrektsiooni ühiku (PCU) kohta, mida vähendatakse hiljem 15 mg/kg-le PCU kohta. See oleks ka ebarealistlik, sest igas riigis on bakterite esinemise ja leviku, loomade populatsiooni jm osas erinevused. Ka loomad väärivad vajaduse korral ravi just nagu inimesedki. Kui loomad jäävad haigeks, on neil õigus ravile parimal võimalikul viisil, et vältida ebavajalikke kannatusi. Selles kontekstis jäävad antibiootikumid loomade bakteriaalsete nakkuste ravi puhul ainukeseks lahenduseks, nagu ka inimestel. Ja loomaarstil peaks alati olema võimalus otsustada, milline on parim viis manustada ravimit, mida ta kontrollib ja mille ta väljastab.

Suund on antibiootikumide kasutamise vähendamisel

Antibiootikume peaks kasutama mõõdukalt igas valdkonnas, et tegeleda antimikroobse resistentsuse sagenemise probleemiga. Siiski on selle probleemi lahendamiseks vaja võtta algatuse „Üks tervis“ kaudu koordineeritud, strateegilisi ja teaduslikke meetmeid. ELi veterinaarravimeid käsitlevas määruses, mille Euroopa Parlament võttis vastu enam kui kaks aastat tagasi, on võetud rangeid meetmeid antibiootikumide kasutamise vähendamiseks nii inimestel kui ka loomadel. Komisjoni hinnangul on see tõhus töövahend, mis aitab saavutada „Talust taldrikule“ strateegia eesmärki vähendada aastaks 2030 antibiootikumide müüki 50%.

Euroopa loomakasvatussektoris seni tehtud jõupingutused on laialdaselt tunnustatud ja mõõdetavad. Loomade tervise ja heaolu standardid on ELis kõrgemad kui kuskil mujal maailmas. EL on kehtestanud range kontrolli veterinaarravimite ja saasteainete jääkide üle loomsest allikast pärit toidus ning üldise jälgimissüsteemi, mille kohaselt vastab sektor kõigile ohutustandarditele 100% ulatuses. Veterinaari vastutus on hinnata looma tervist, diagnoosida ja määrata õige ravi, nagu arstid teevad inimeste puhul. Loomakasvatajate ja veterinaaride teadlikkus antibiootikumide kuritarvitamisest tulenevast kahjust on viimastel aastatel tõusnud. 2005. aastal loodi loomadel ravimite vastutustundliku kasutamise Euroopa platvorm (EPRUMA) koostöös veterinaaride, loomakasvatajate ja ravimitootjatega. Sellest ajast peale on loomadel kasutatavate antibiootikumide müük vähenenud üle 43%.

Euroopa Ravimiameti hiljutises ESVACi aruandes[4] oli näha 43,2% langust loomadel kasutatavate antibiootikumide müügis võrreldes aastaga 2011. Ning need jõupingutused laienevad nii loomade raviks kasutatavate antibiootikumide koguste kui ka liikide suhtes. Aruanne viitab meditsiinilisest seisukohast oluliseks peetavate loomadele mõeldud antibiootikumide müügi olulisele vähenemisele: 32,8% langus kolmanda ja neljanda põlvkonna tsefalosporiinide, 76,5% polümüksiinide, 12,8% fluorokinoloonide ja 85,4% teiste kinoloonide müügis.

Seega, kui seada antibiootikumide kasutamisele veel rangem keeld kui seda on teaduslikult hinnatud, siis on sellel väike mõju antibiootikumiresistentsuse ohjamisele. Vastupidi, on suur oht, et mõju on vastupidine. Sõltumine rangelt piiratud arvust antibiootikumidest loomade nakkuste ravimisel suurendab bakterite survet, kiirendades resistentsust nende mõne saadaoleva antibiootikumi suhtes.

Uued piirangud antibiootikumide kasutamisel

Uutes ELi veterinaarravimeid käsitlevates eeskirjades, mis kehtivad alates 2022. aasta jaanuarist, kehtestatakse antibiootikumide kasutusele mõned uued piirangud. Näiteks kõik loomadele mõeldud antibiootikumid jäävad kogu ELis ainult retseptiravimiteks, aga uued eeskirjad on retseptiravimite ennetava kasutuse osas konkreetsemad. Ennetav kasutus on ikka keelatud, välja arvatud ühe looma või piiratud arvu loomade puhul, kui nakkuse oht on väga suur ja tagajärjed tõsised. Uute seadustega jääb kehtima ka juba 2006. aastast kehtiv antibiootikumide kasutamise keeld loomade kasvu soodustamiseks.

Antibiootikume ei tohi kasutada kogu karjal, vaid piiratud rühma loomade ravimiseks. Seda ka vaid juhul, kui ühelt rühmalt teistele loomadele nakkushaiguse edasikandumise oht on suur ja teisi alternatiive pole. Antibiootikumide kasutamine peaks olema piiratud nii, et see toimuks vajaduse põhiselt vastavalt antud diagnoosile loomaarsti poolt. Uue seaduse peamine algatus on inimeste raviks kasutatavate antibiootikumide loetelu loomine, mis avaldati Euroopa Ravimiameti teadusliku nõustamise alusel. Uues seadusandluses on välja toodud ka see, et antibiootikumide piirangud ja inimeste ravimiseks liigitatud antibiootikumide keeld kehtib ka kolmandate riikide tootjatele, kes ekspordivad loomi või loomset päritolu toiduaineid ELi.

Jätkamaks jõupingutusi, et antibiootikumid toimiksid ka edaspidi, vajavad Euroopa veterinaarid ja loomakasvatajad tuge, et ennetusmeetmed oleksid võimalikult ulatuslikud, näiteks vaktsineerimine, valikaretus, hea söötmine, sealhulgas erisöötade kasutamine, et toetada loomade kaitsevõimet bioloogiliste stressiallikate vastu ning tagada võimalikult hea tervis ja parem vastupidavus stressiteguritele, keskkonnahügieen, bioohutus, nakkustunnuste jälgimine ning diagnostikavahendite kasutamine. Lisaks on selles kontekstis oluline uurida uute genoomiliste meetodite potentsiaali.

Parim viis edasiseks tegutsemiseks on tunnustada, et inimeste, loomade ja keskkonna tervis on omavahel tihedalt seotud ning neid tuleb käsitleda ühiselt. Aga „Ühe tervise“ ideed mõistetakse sageli valesti, sest see ei tähenda loomade tervise ohverdamist  rahvatervisele, jälgides üksnes seda, kuidas loomadega seotud terviseprobleemid mõjutavad inimesi.

Loomakasvatussektori pühendumine põllumajandusloomade tervise ja heaolu parandamisele on toonud kaasa parimate tavade kasutamise, millega on tehtud olulisi edusamme paljudes Euroopa riikides. Teadlikkuse tõstmine ja koostöö sidusrühmadega, antibiootikumide tõhususe ning nende kasutusvajaduse jälgimine on andnud tulemuseks selle, et loomadel kasutatakse antibiootikume palju vähem. Euroopa Kontrollikoja 2019. aasta aruandes antimikroobse resistentsuse kohta[5]tunnustati loomakasvatussektorisjuba tehtud edusamme ning mitmeid huvirühmi koondava veterinaarravimite vastutustundliku kasutamise Euroopa platvormi EPRUMA[6] kohaselt jätkab Euroopa loomakasvatussektor tööd, et vähendada antibiootikumide kasutamise vajadust. Ainult niimoodi saame teha edukat teavitustööd ja saavutada antibiootikumide vastutustundlikku kasutamist loomadel ja aidata lahendada antimikroobse resistentsuse probleemi.


[1] https://www.ecdc.europa.eu/en/news-events/33000-people-die-every-year-due-infections-antibiotic-resistant-bacteria

[2] https://europa.eu/eurobarometer/surveys/detail/2096

[3] https://fve.org/cms/wp-content/uploads/001-FVE-response-to-EPHA-report_draftFinal_R2_Final.pdf

[4] https://www.ema.europa.eu/en/veterinary-regulatory/overview/antimicrobial-resistance/european-surveillance-veterinary-antimicrobial-consumption-esvac

[5] https://www.eca.europa.eu/Lists/ECADocuments/SR19_21/SR_Antimicrobial_resistance_EN.pdf

[6] https://epruma.eu/home/news-and-events/news/epruma-highlights-key-role-of-veterinary-visits-to-further-responsible-use-of-antibiotics-in-animals/