Toidukool

Loomakasvatus Eestis

Eestis ja Euroopas laiemalt on käimas elav arutelu loomakasvatuse ja liha rollist tulevikus. Loomakasvatajad ja lihatootjad on ehk ebaõiglaselt sattunud tasakaalustamata teemakäsitluse alla. Loomade heaolu ja tervis, kohaliku toidu kvaliteet ja hind, toidujulgeolek, tasakaalustatud toitumine, keskkonnahoiu küsimused, regionaalne areng, liha imiteerivad tooted, mahepõllumajandus – see on osa kõiki puudutavast ja emotsioonidega laetud teemapuntrast, kus on lihtne eksida, kuid mis vajab laiapindset, erakordselt õiglast ja täpset mõtestamist ning arusaamist.

Veebileht lihafaktid.ee avab loomakasvatuse, liha tarbimise ja tootmise eri tahud, uurides sealhulgas ka hetkel aktuaalseid keskkonna ja loomade heaolu tagamise põhimõtteid.

Loomakasvatus ja lihatootmine on Eesti põllumajanduse traditsiooniliseks tegevusalaks, Eestis on heaperemehelikuks loomakasvatuseks ja liha tootmiseks ideaalsed tingimused, ometi süüakse Eestis rohkem liha kui kohalikud loomakasvatajad toodavad.

Eesti loomakasvatus ja lihatootmine on viimase 30 aasta jooksul kordades vähenenud. Veiste arv vähenes juba 1980. aastate lõpus. Aastal 1991 oli neid 708 000, nüüdseks 253 000. Kui sigu peeti 1980. aastate lõpus üle miljoni, siis praeguseks on järgi jäänud vaid 317 000. Erandiks ei ole ka linnukasvatus, kus lindude arv ligines 1980. aastate lõpus 7 miljonile ja praegu on see 2,1 miljonit. Koos loomade arvu kahanemisega on ka lihatoodang ligi kaks korda vähenenud ehk 1991. aasta 152 000 tonnilt nüüdse 80 000 tonnini.

Aeg-ajalt kostub, et Eestis peaks põllumajandussektorit veelgi koomale tõmbama, kui räägitakse keskkonnahoiust ja kliimaeesmärkidest. Ehk ainus variant oleks loomade arvu vähendamine, mis aga seab ohtu meie toidujulgeoleku ja läheb vastuollu Pariisi kokkuleppes ühiselt paika pandule, et kliimaeesmärkide saavutamine ei tohi ohustada toidutootmist.

Siinne põllumajandus- ja toidutootmissektor on kogu maailma lõikes üks keskkonnasäästlikumaid. Kui EL-i põllumajanduse kasvuhoonegaaside heitmed on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 20%, siis Eestis on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heitkogused samal perioodil vähenenud ligi 45%. Teisisõnu, sektori intensiivsus on kokkuvõttes pigem madal.

Hea meel on tõdeda, et Eesti sigadest vähemalt 90% elab kõrgematele loomade heaolu standarditele vastavates tingimustes kui Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtivad baasnõuded seda ette näevad. Seejuures tuleb silmas pidada, et ka ELi loomade heaolu baasnõuded on maailmas ühed kõrgemad.

Liha sisaldab inimesele väärtuslikke toitaineid. Liha ei suuda asendada seda imiteerivad tooted. Ei taimseid ega laboris toodetud liha imitatsioone ei saa pidada loomulikuks alternatiiviks ELi kariloomade lihale, mille tootmine aitab hoida elurikkust ja elu maal ning vastab rangetele nõuetele.

Allikad

Tutvuge artiklite, videote, aruannete ja joonistega, mis selgitavad loomakasvatuse positiivset mõju Euroopas. Nende allikate lugemine aitab teil Euroopa loomakasvatuse sisu ja rolli paremini mõista.